Sõrve riided on riided, mida sõrulased kannavad.
Sõrulased elavad peamiselt Saaremaal Sõrve poolsaarel, aga mõistagi leiab kõikvõimalikke erandeid (lähemalt saad sellel teemal kuulata siit). Kitsamalt võttes lahutab Sõrvemaad ülejäänud Saaremaast Salme jõgi. Sõrulaste isioma kultuuriks peetakse Anseküla ja Jämaja kihelkonna territooriumil elava rahvakillu põliskultuuri.
Sõrve murraku ja kirjakeele vaheldumisi kasutamine, lihtsusustatud foneetiline transkriptsioon ning kirjakeelne lause “Sõrves elavad sõrulased, kes räägivad sõrve murrakus”.
Tammeougu Mari joonistus 2018 artikli “Sõrulaste (mitte kõige õudsem) nimehäda” juurde
Siin artiklisarjas nimetame Sõrve riideks peamiselt 19. sajandi teises pooles ja 20. sajandi esimestel kümnenditel Sõrvemaal moes olnud pidulikku riietust.
Sõrulaste muistine riietus sarnaneb suuresti naaberkihelkonna – Kihelkonna kihelkonna vanemate piduriietega. Ühisjooni leiab aga kaugemaltki. Näiteks eestirootslaste riietest ning ka päris Rootsimaalt, samuti Leedust, Venemaalt jm. Eks väljamaa eeskujul ning üldisi moevoolusid järgides siinsed riided välja kujunesidki.
Veel 19. sajandil käidi tänapäeva mõistes rahvariietega igapäevaselt nii kodus kui ka pidulikel puhkudel. Kodus talitades tarvitati lisaks tööriieteks õmmeldud seelikutele-pükstele ka oma aja ära elanud pidulikke riideid. Peened tikandid ja kallid kaunistused harutati kulunud riiete küljest hoolikalt ära ning võimalusel kasutati uute piduriiete kaunistamiseks.
Ühiskonna survel läks Sõrve riiete avalik kandmine tasapisi moest. Linnamoeliste riietega poosetajad olid selleks ajaks teoorjusest vabanenud talupojariiete kandjaist lihtsalt lugupeetavamad. 20. sajandi algul said rahvariided uue, olgugi et mõnevõrra moondunud elu esinemiskostüümidena. Sellegipoolest olid viimased Sõrve kuued koduselt tarvitusel veel II maailmasõja eel.
Elu näitab, et sündind sõrulased ühegi kaugema kihelkonna rahvariideid naljalt ei kanna.
Kuidas kanda?
Kuidas on korrektne esivanemailt päritud kuube kanda?
Mida kätte, mida jalga sobitada?
Kuidas vööd võruda?
Millal üldse sõrve riideid kanda?
Mille juurde sõrve riideid kanda?
Mõnele küsimusele leiad vastuse vanavanaemalt küsides. Nii mõnigi teadmine on peidus muuseumis, paksus raamatus või sajanditaguses koolipoisi kirjapanekus. Vastuseid võib leida nii tuhmuvalt fotolt kui vihikusse kritseldatud skeemilt. Rida vihjeid Sõrve riiete kandmiseks peitub regilauludes, kohanimedes, vanades kommetes, naaberrahvaste garderoobis.
Osad neist teadmistest on Tammeougu Mari kokku koondanud ja kirja pannud artiklisarjaks “Sõrve riide kandmine”. Tekstid on illustreeritud sõrve noorte loodud fotodega. Viited muuseumides ning ka mujalt leitavale materjalile viivad ehk Sõrve riiete vastu sügavama huvi tundja vastu uutele avastustele.
Anseküla naiseriiete kandmine
- Sukad ning sukapailad
- Särk ning käised
- Nööbid
- Juused
- Kuub
- Tasu ning pöll
- Ööpail
- Elmed ning preesised
- Pätid ning kingad
- Müts
- Rätigud
- Vammus
- Kindad
- Jökk
Vaata ka Mareli Rannapi tehtud filmi sellest, mismoodi Anseküla naine end riidesse paneb.
Jämaja naiseriiete kandmine
- Sukad, sukavarred ning sukapailad
- Särk ning käised
- Porst ning kuub
- Pöll ning tasu
- Ööpail
- Elmed, preesised ning vahedega nööbid
- Pätid ning kingad
- Müts, üll, lina ning tanu
- Rätigud
- Vammus
- Jökk ning kootud käised
Vaata ka Mareli Rannapi tehtud filmi sellest, mismoodi Jämaja naine end riidesse paneb.
Sõrve meheriiete kandmine
- Särk ning alussärk
- Püksid
- Sukad-sokid-kaapetad ning sukapailad – põlvikud, sokid ja sukapaelad
- Vest
- Jökk, troi, vatt, kasuk – üleriided
- Nööbid, preesid, sörmuksed – ehted
- Kailarätik – kaelarätt
- Kindad ning käpused – kindad ja poolkindad
- Pätid, saapad, kingad – jalanõud
- Müts
Projekte “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd”, “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetasid Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019” ja Saaremaa vald ning projekti “Sõrve meeste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” Rahvakultuuri Keskuse programm “Saarte pärimuskultuuri toetamine”.
Projektid viis ellu MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts koos kümnete vabatahtlikega!
Meie meeskond hooajal 2018-2019
Meie meeskond hooajal 2019 – 2020
Meie meeskond hooajal 2020 – 2021
Suur-suur attäh kõigile osalistele!