Kindad

Kindaid mõistavad Sõrve naised nii kududa kui ka kanda. Sõrve kuue ning vammuse või kasuka juurde kantakse õige mitut sorti kindaid. Näiteks vähese vikli ning randmekirjadega ehitud tumesiniseid sõrmkindaid.

Saaremaised pidulikumad-peenemad kindad kootakse lühikese varrega. Nii kinnaste randmekirjad kui ka trümbiotsa tikandid peavad kenasti näha jääma. Ega neid näputöö meistriteoseid alati sooja pärast kantagi!

Korralikud tiheli kootud kindad on ikka väärt kingitus olnud. Sobivad näiteks ämmale, kavalerile, magistritöö juhendajale jpt.

Värtnaveeretamine

Pisut enam kui poolsada aastat tagasi jätsid perenaised vokid maha. Kusagil möödunud sajandi kuuekümnendatel. Oma lammaste villad vahetati villavabrikus lõnga vastu. Olulise erandiga. Kinnaste jaoks kedrati lõnga veel aastakümneid käsitsi.

Omakedratud lõnga on ikka pehmemaks ja soojemaks peetud kui vabriku oma. Kindalõngaks valib perenaine kõige pehmemad ja paremad villad. Pealegi saab sedasi lambavilla hulka ka koera või jänese sooja aluskarva lisada.

Sinivalged kirjad

Sõrve lemmikkindavärvideks on kaua aega olnud tumesinine ja valge.

Koduste kinnaste sisse kootakse ka lambakarva kirju – halli, pruunikat ning peaaegu musta tallevillast lõnga. Väheke värvitakse lõngu taimedega. 19. sajandi teisest poolest alates on sõrulased armastanud eredaid poevärve tarvitada. Säragu need siis ostetud või omatehtud lõngal.

Igal kindakudujal on oma lemmik kindakiri. Juba vanast ajast on sagedasti tarvitatud näiteks aknaruudu- või kalavõrgukirja. Kootakse ka lihtsaid täplikke või putlikke neolõngast kindaid.

Eriti külma ilma puhuks kootakse aasadega kindad. Need näevad välja kui täplikud käpikud, ent seespool on iga täpi juures lõngast aasake. Aasad annavad kindale kõvasti soojapidavust juurde.

Käpused

Kalamehed ning muud sõrulased, kes palju väljas talitavad, kannavad käpuseid. Mõni ütleb ka kätised. Need on sõrmedeta (töö)kindad. Vahel katavad käpused vaid käerandmed. Uhkematel on iga sõrme jaoks pesa ning peened kirjad käeseljal.

Vahel tehakse käpustele ka lapp, mille saab üle sõrmede tõmmata.

Ülepeapaelad

Kui kindad kipuvad kaduma, palistatakse kahe kinda koospidamiseks pael. See jookseb ühest vativarrukast sisse ning teissel jälle välja.

Enamasti on kadumishimulised just laste kindad. Paela põimimine pole ka vanadel keeldut mitte.



keeldut mitte – ei ole keelatud

kiri – muster

käpus – sõrmedeta kinnas, randmesoojendaja

kätis – sõrmedeta kinnas, randmesoojendaja

lühikese varrega kindad – lühikese randmeosaga kindad

neolõng – mitmevärviline lõng

palistama – punuma, põimima

putlik – peene juhusliku mustriga

teissel – teisel pool

tihed kirja – peenemustriline

tiheli – tihedalt

trümp – varruka mansett

täplik – täpiline

vatt – lihtne mantel või jope, soe üleriie

kiri – muster

käpus – sõrmedeta kinnas, randmesoojendaja

kätis – sõrmedeta kinnas, randmesoojendaja

lühikese varrega kindad – lühikese randmeosaga kindad

neolõng – mitmevärviline lõng

palistama – punuma, põimima

putlik – peene juhusliku mustriga

teissel – teisel pool

tihed kirja – peenemustriline

tiheli – tihedalt

trümp – varruka mansett

täplik – täpiline

vatt – lihtne mantel või jope, soe üleriie


Ansekülast on Eesti Rahva Muuseumi kartoteegi andmetel muuseumis alles neli paari kindaid:  ERM A 290:733, ERM A 290:734, ERM A 290:735, ERM A 290:736.

Kinnaste ja käpuste kandmist on näha ka mõnel pildil, näiteks ERM Fk 187:34, ERM EJ 148:6.


Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.

Aitäh kõigile osalistele!