“Laul lauldakse kiige pääl. Iga rea lõpp venitatakse nii kaua, kuni kiik ülevalt alla jõuab.”
🡪laulusõnad🡨
Lähme ilula vaatamaie,
kes sääl ilula istuvada.
Neiud kiikvad kiige pääl
ja naistel valged pölled ees,
poisid löövad kurni koppella.
Nüüd lähme seda kiike katsumaie,
kas see kiik ka kannab meida.
Kui ta ei kanna, siis kadugu!
Kui ta kannab, siis me toome
kirjud kindad, kirjud paelad,
seume kiige örre külge.
Peiud, tulge, neiud, tulge -
vötke paelad, vötke kindad.
Akkame koju minemaie,
einariistu öörumaie.
Pidu on löpnud, pill on otsas.
laulavad: Triin ning Liisi, Pääsu, Auli, Astrid, Ainika, Katrina, Mari sõnad: EÜS VI 1227 (1) < Karja khk. – P. Süda & O. Liiv < Anna Liiw, 52 a. (1909) viis: EÜS VI 1223 (28) < Karja khk. – P. Süda (1909)
Ilus neiu
“Linnugeise süda röömustab. Saksa ouna palged on punased. Täna olen tammelatvas tantsija. Kuuseoksal kiikuja.”
🡪laulusõnad🡨
Ilus aga neidu istub puussa,
kabi neiu küpseb puussa.
Lippab lepalehe peale,
tantsib tammeraa peale,
kukutab kuuseoksa peale.
Poisid aga alla paluma,
poisid alla pölvili:
“Linna maha, minu linnukene,
kukuta maha, minu kullakene!
Saja maha saksa öuna,
veere maha vesilindu!
Astu minu abu peale,
kükita minu kübara peale,
lase minu laia laki peale!”
Mina aga kostsin kohe vastu:
“Poiss on loodud pettajaks,
poiss on loodud püüdejaks!
Ei mina astu abu peale
ega kükita kübari peale
ega lase laia laki peale.”
laulavad: Astrid ning Triin, Pääsu, Ainika, Auli sõnad: H II 66, 414/5 (343) < Kihelkonna khk., Lümanda v. – August Niemi & Nikolai Kann < Liisu Kupp, 82 a. (1898) viis: RKM II 73, 758 (43) < Kihelkonna khk., Kihelkonna alevik – A. Sirmais < Larissa Metsmaa, 58 a. (1958)
Järve neiud
“Sada aastad iljem äi möista me änam mitte kogu arvuta, kui pailu souke kostüüme maksa vöiks? Ammugid ep ole tääda, mis selle ind siis olla vöis, kui see veel moodis oli.”
🡪laulusõnad🡨
Järve neiud tulevad -
suu neil täide sulgusid,
pea neil täide perrelid,
kaelad täide kurruksid,
sörmed täide sörmuksid.
Lumivalged käised üll,
sitikmusta kuube üll,
siniallid abukäised.
Kalukast on sukad jalgas,
kirssinahast kingad jalgas,
kadaratammest korgid all,
öbeklaasist lapid peel.
Kui ta astub, siis ta raksub,
kui tema pöörab, siis tema pilgub,
kui tema läheb, siis tema läigib.
Laulavad: Ainika ning Mari, Astrid, Liisi, Pääsu Sõnad: H II 66, 276/7 (191) < Mustjala khk., Rahtla k. – August Niemi & Nikolai Kann < Ewa Sepp, 80 a. (1898) Viis: Mustjala viiside põhjal Ammuker
Tüdruk tantsis
“Mool on souke plaen, et kui mool täisvädu käe, siis tahan:
elamist, koes lumi toanurkas ee sulab;
pöldu, koes ärg ringi keerma mahub;
lehma, kellelt lastel pudru peele tilga piima panna saab;
tuatäit lapsi.”
🡪laulusõnad🡨
Tüdruk tantsis tammikus,
küla all aavikus.
Üppas lepalehe peal,
tantsis tammeladva peal.
Kippis, köppis kingas, sukas,
kudus kulda vardakesi.
Poisid alla pölveli:
“Kuku, kuku, kuldanukku,
öötsu, öötsu, öbenukku,
kuku minu rinna risti peale,
lase minu laki laigu peale!
Ma tahan sind pöues pidada
ja raha eest taskus taluda.”
Tüdruk möistis, kostis vastu:
“Ei vöi kukkuda, kulla poissi!
Minu aga kasu kasvamata,
minu aga sirgus sirgumata,
minu aga paisus paisumata.”
Poiss see kuulas, kostis vastu:
“Küll sina kasvad kainelassa,
küll sina paisud padjadessa,
küll sina sirgud siidivoodis.”
Tüdruk möistis, kostis vastu:
“Saadan sirgub siidivoodis,
pagan paisub padjadessa,
kurat kasvab kainelussa.
Mina aga sirgun sirbi löössa,
venin vikati varnassa.
Küll mina kasvan kaika all,
isa, ema hirmu all
ja teukubja teiba all.
Laulavad: Liisi ning Pääsu, Astrid, Ainika Sõnad: E 28735/6 (51) < Jämaja khk. – A. Kuldsaar (1896) Viis: EÜS VI 1259 (42) < Mustjala khk., Silla k. – O. Liiv < Reet Vaher (1909)
Arusti metsa laul
“Keik teised lähtvad täna küini juure. Keik tohtivad minna ning umbest ma üksi pea sii kodu eiedama!”
🡪laulusõnad🡨
Emm mind käskis eietada,
taat mind takku nokutada.
Parem löön nurkas nurupilli,
lähen Arusti metsa marjule,
Arusti metsa, küüni otsa.
Sääl on kolme kuulsat neidu.
Sääl Tiiu, Viiu, Madli, Ants,
neil on kerge valtsitants.
Sääl torupill ja töri ka
mul röömu teevad löpmata.
Sääl tantsin Anni, Manniga,
ei eieta’ ei taha ma.
Laulavad: Maie ning Elve, Maarika, Luule, Ainika, Epp Sõnad: EÜS VI 1227/8 (2) < Karja khk. – P. Süda & O. Liiv < Anna Liiw, 52 a. (1909) Viis: EÜS VI 614 (55) < Pöide khk., Kõrkvere k. – K. Paulmeister < Juula Üksti (1909)
Laulavad: Elve ning Maie, Maarika, Luule, Ainika, Epp H II 18, 493 (54) < Karja khk. – Willem Mägi (1889) Viis: EÜS VI 614 (55) < Pöide khk., Kõrkvere k. – K. Paulmeister < Juula Üksti (1909)
Veere-veere Viiukene
“Neio öördamine iseeneses”
🡪laulusõnad🡨
Veere, veere, Viiuke,
kus su kümme kosilast?
Üks oli Irju Insu Marti,
teine Arju Ansu Marti,
kolmas oli kuulus koduväi,
neljas oli nende seast,
viies oli viisipäraline,
kuues Kure Laasike,
seitsmes oli sellest parem,
kaheksas oli Kalevi poega,
üheksas üle tänava,
kümnes küla Mikuke!
Mis see Miku mötelegu,
et see Miku mind ei vöta?
Mul on kimpu kindukesta,
kimpu kaksa kapetuda.
Säletis mul säärepaelu,
Talina vakk mul tanusi täis,
Riia kerst mul riidid täis.
Sea kui sörga sörmuksida,
adrakurge kudruksida.
Laulavad: Katrina ning Ainika, Mari, Triin, Pääsu Sõnad: H I 4, 311/2 (3a) < Karja khk. – Carl Allas (koguja) & Eduard Kallas (ümberkirjutaja) Viis: RKM II 87, 71 (134) < Karja khk., Parasmetsa k. – H. Sirmais < Anilina Uusna, 72 a. (1959)
Oh sina petis
“Viiu määletab seiemaani neid kirjusid lintisid Manni selja peel. Seda ainumast asja, mida tema omal ajal küsida möistas…”
🡪laulusõnad🡨
Oh sina petis peiukene,
petsid isa, petsid ema,
petsid pere peene neiu.
Töutasid osta laia laki,
töutasid osta siidiräti,
siidiräti, siidiännad,
siidiännad, rinnapreesise.
Rätikuga sain vastu rindu -
see oli minu rinnapreesi.
Laksutas minu lagipeal -
see oli minu laia lakki.
Siidirätik, siidiännad,
see oli minu silmavesi.
Laulavad: Luule ning Mari, Ainika, Liisi Sõnad: H III 31, 577 < Jämaja khk., Torgu v. – P. Uusmaa (koguja) & H. Usin (saatja) (1906) Viis: EÜS I 936 (5) < Anseküla khk., Rahuste k. – F. ja S. Talvik < Juhan Oder, u 70 a. (1904)
Ennem usun ussi
“Riia linna tahad nähja?”
🡪laulusõnad🡨
Ennem mina usun ussi sisse
kui ühe ullu poisi sisse.
Poiss on loodud pettijaks,
neiu au vöttijaks.
Kutsus neiu kuusikusse,
lubas anda suured söled,
suured söled, laiad pölled.
Neid oli tarka kostelema:
“Sulagu sinu suured söled,
lagugu sinu laiad pölled!
Pale mul maksab paari ärgi,
pea mul maksab Pärnu linna,
ise mina maksan Riia linna.”
Laulavad: Liisi ning Astrid, Mari Sõnad: E 74536 (1) < Jämaja khk. – Andrei Kuldsaar (1931) Viis: EÜS VII 922 (9) < Mustjala khk., Rahtla k. – P. Süda < Maria Koert (1911)
Olin mina uhke
“Nooremehhe ja neio mötted”
🡪laulusõnad🡨
Olin mina uhke, seisin sirge.
Ostsin oma uue laki,
panin siis lipud laki peale,
körimused körva ääre.
Läksin läbi ju külade,
läbi peenikste perede.
Siis tulid vastu valla neiud,
valla valgepää tüdrukud.
Akkasid ilju ütlema,
valju vastu kostelema:
kes see meesi, mis seal söidab?
Kübar tal pääs kui kirgukell,
vöö tal vööl kui vikerkaar.
Saaksin ma sellele mehele!
Sui mina aitaks söömata,
talve tangu maitsmata,
kevade kerge riidega.
Laulavad: Maie ning Ainika, Mari, Liisi, Pääsu, Astrid, Luule Sõnad: H I 4, 313/4 (6) < Karja khk. – Carl Allas (koguja) & Eduard Kallas (ümberkirjutaja) Viis: RKM II 55, 667 (64) < Karja khk., Ratla k. – H. Sirmais < Johanna Toom (1956)
Küll see tüdruk tööda teinud
“Äi tee, kudamoodi see pruudikerst nönda raske sai! Mötled kive täis olad?”
🡪laulusõnad🡨
Küll see tüdruk on tööda teinud,
vaenelaps on vaeva näinud -
pinu tema pöletand piirupuida,
tuhat tulialgusida,
sada saksa küineluda.
Ta pole käinud küla vahel,
küla vahel, kiige alla,
kiigelaudas laulamas
ja kiigeördes öiskamas.
Sukad tema kudund suitsu aeg,
kindad teinud teoteela,
paelad teinud pühapäeöhtati.
Nee on tehtud tervest villast,
nee’p o sula sui villusta,
otse oinaste austa.
Nee’p o vöitud ju vöila,
pestud piimaleeltsela.
Laulavad: Maarika ning Ainika, Astrid, Liisi, Luule, Maie, Elve, Mari, Pääsu, Epp Sõnad: H II 35, 667/8 (412) < Pöide khk., Koigi v., Kapra k. < Kingli v., Pahavälja k. – Johann Keerig & Jakob Ilwes < Irina Tiits (Sauna Riinu), 45 a. (1892) Viis: EÜS VI 602 (12) < Pöide khk. – K. Paulmeister < Peeter Kuul, 84 a. (1909)
Tere-tere neitisikene!
“Tähed ning kuu kummardavad so ees ning päike isi juhatab teed.”
🡪laulusõnad🡨
Tere, tere, neitsikene!
Tere teelta tullesaani!
Kui sa tulid meie laale,
kes sind teel teretas
ehk andis aru su kätte,
kes sind küljelt kummardelles?
Tähed sind teel teretasid,
kuu sind küljelt kummardelle,
päe andis aru su kätte.
Tere, tere, neitsikene!
Istu siia istemisse,
kus su oma enne istund.
Tere, sinu ülli ümmargune,
tere, sinu lakki laiguline,
pealt sinu nuugjate juuste.
Tere, sinu kallis kaelakarda
ümbert sinu kaela kaunikese!
Tere, sinu kilbised käised
ümbert sinu armaste abude!
Tere, sinu kardine kasukas!
Tere, sinu sinialli kuube
pealt sinu kardise kasuka!
Tere, su kindad käesta!
Tere, sinu öö ümmargune
ümbert su ihu ilusa!
Tere, sinu uusi kurdus kuubi
pealt sinu puusade parasa,
tere, sinu sile sitsipõlle
pealt sinu põlvede parasa!
Tere, sinu seadsad searissida
üle sinu seare seadisasti!
Tere, sinu kaunid kapetad,
tere, sinu uued ummiskingad
pealt sinu pöidade parasa!
Tere, nee pingid piimul pestud,
tere, nee lauad liivul laarit,
tere, nee kannud kardakaaned,
tere, nee kapad kuldakörvad,
tere, see ölut punane!
Laulavad: Mari ning Ainika, Katrina, Elve, Maie, Luule, Maarika, Liisi, Pääsu, Astrid Sõnad: E 42263/5 < Pöide khk., Uuemõisa v. Tornimäe k. – M. Pallas (1902) Viis: E 42931 (3) < Pöide khk., Uuemõisa v. Tornimäe k. – M. Pallas (1902)
Roosiätses
“Keikse uhkemaks ehidasse naisterahvas oma pulmapääval.”
🡪laulusõnad🡨
Meil on keskel kena ätses,
kena ätses, roosiätses.
Sehest siiru-viiruline,
päält tema kullakarvaline,
vahelt vasevaaruline,
alt tema ölisinine.
Sii on tehtud uusi aedu,
uusi aedu, irsiaedu.
See on latist laotud,
see on kivist kojutud.
Siia pole mullu mulku jäetud,
tunamullu tutermulku.
Ma tahan siia mulku vötta,
mulku vötta, auku jätta.
Laulavad: Astrid, Liisi, Merike, Luule, Pääsu, Maie, Elve, Ainika, Katrina, Mari Sõnad ja viis: EÜS IV 464 (995) < Kaarma khk. – D. Jakson (1889)
Uinu laul
“Tudu-tudu tuikene!”
🡪laulusõnad🡨
Uni, uni, tule, tule,
tule aga tuiu silma pääle,
tuiu silmalaua pääle,
tuiu silmalaua pääle.
Uni saadab ulkuma ja
magamine marssima.
Uni ei anna uuta kuube,
magamine maani särki.
Laulavad: Mari ning Katrina Sõnad ja viis: EÜS IV 463 (987), Kaarma khk. – D. Jakson (1889)
Kell 14-16 Saaremaa regilaulude õpituba Tammeougu Mari juhendamisel, EMTA majas. Õpitoas laulavad eest Sõrve regilauluansambli Ammuker liikmed. Õpitoa peateemaks on saaremaised pulma- ja kosjalaulud, aga sekka võib sattuda ka muid sobilikke ning meelepäraseid laule. Eraldi tähelepanu pöörame korrektsele hääldusele ning laulusõnade tähenduse ning kultuurikonteksti mõistmisele. Sobib kõigile huvilistele, ei eeldata eelnevaid teadmisi ja oskusi.
Kell 18-19.30 Ammukeri albumi “Siiruviiruline” esitluskontsert Hopneri majas
Kell 19.30-22.45 Tallina tantsuklubi koos Saaremaa tantsude, kohalike muusikute ja väliskülalistega Bretoonimaalt. Hopneri majas
Et regilaulude laulmine on juba nende loomisest saati olnud puhtalt vokaalne tegevus, pole ka imestada, et jõudis kätte ka see päev kui Ammuker vokaalansamblite päevast osa võtma kutsuti. Seekordme Saaremaaa vokaalansamblite kevadkontsert “Ei meelest läe mul iial” toimus 20. aprillil 2024 astusid Nasva klubi saalis. Avanumbrina tutvustasime Ammukeriga oma värsket albumit “Siiruviiruline”. Peale meid astus lavale pikk-pikk rida Saaremaa ansambleid ning külalised Pärnumaalt. Seekordse kontserdi teemaks oli filmimuusika ning nii pakkus iga lavaleastuja kuulajaile hulga äratundmisrõõmu.
Meie regilaulansambel Ammuker osales seekordse festivali avasündmusel Kuressaare kultuurikeskuses. Esitasime laule albumilt Siiruviiruline ning saime ka ise osa fotonäitusest. Albumeid ning “Sörulase aabitsaid” on võimalik osta kogu loodusfestivali jooksul.
Festivali peakorraldaja Reet Viira, meie seltsi kauaaegne partner, on meie pärimusmuusikuid ka varem oma ettevõtmistesse kaasanud (Küi osalemine Maapäeval, Akordionisörmitsejad Täiskasvanud Õppija Nädala auhinnagalal jm). Reedu eestvedamisel valmis 2023. a kevadel ka meie noorte kunstinäitus (postitus näituse valmimisest), mida kevadel 2024 on võimalik vaadata Salme Raamatukogus.
10. aprillil 2024 kell 16 Kuressaare loodusfestivali avamisel esineb Ammuker lauludega meie uuelt albumilt “Siiruviiruline”. Kohtumiseni Kuressaare kultuurikeskuse II korrusel!
Siiruviirulisi albumeid võtame seltsi ka – kui sul veel pole, saad omale ka osta!
Terit sörulased ning sörulaste söbrad. Ma ole Timmi Helle.
Täna on vöimalus ühest üsna suurest ning uhkest tegemisest rääkida. Vähemast meite oma arust see tegemine suur ning uhke. Lugu on sihandune, et meite regilouluseltskond Ammuker andas oma albumi välja ning nüüd louba õhta oli Anseküla seltsimajas seda tudvustav kontsert.
Ammuker ähk Ammukaar on vanamas keelepruukis vikerkaar. Siiruviiruline kut Sõrve naiste kirikuub. Meite loulunaised on ka keik uhked ning värvilised, igaüks omamoodi siiruviiruline. Ning plaadi nimi on ka “Siiruviiruline”. Sääl peel on ulk loulusid ning muud infud ka.
Tammeougu Mari suur edevõtmine see keik on. Maril muidugid ulk loulunaisi abiks, kis iga esmassuna kogu keivad ning regiloulu kenaks ning moekaks pidavad. On sääl ennemsündind naisi ning iljem sündind naisi, mõned puhta noorugesedkid sias.
Ammukeri proovi pildistas Timmi Helle. SPS 2024
Peele selle tahaks veel itelda, et tuul viis iljaaegu jää Sõrve ning Abruka vahelt ee, ennem oli keik jäärüsi täis, niid meri vaba ning äp öhka änam nii pailu külma. Lund pole meite kantis ammust ajast nähtud, lumikellukesed öitsvad juba kuu aega, särjed kuivavad räästa all ning sookured üidvad põldude peel kut pöörased. Sedised uudis meitel edasi anda siit kevadiselt Sörvemaalt.
Regilouljatega jutustas Timmi Helle, saate leikas kogu Tammeniidi Margus. Kenad terist teitele!
Regilauluansambel Ammuker tähistas 23. märtsil oma esimese albumi ilmumist kontserdiga Anseküla seltsimajas.
Albumile “Siiruviiruline” koondasime 14 Ammukeri lauldud saaremaist regilaulu meie traditsioonilisest riietusest. Margus Lepiku käe all valminud CD-plaati täiendab raamatuke laulusõnade, looga ühest võimalikust teksti tõlgendusest ning inglisekeelse selgitusega (Tammeougu Mari ja Thalia Eccles). Albumi kujundas Karin Kreek, kasutades pilte Saaremaa käsitöömeistrite valmistatud riietest – neistsamadest, millest lauludeski juttu tuleb. Albumist saad lähemalt lugeda siit!
Tunnine esitluskontsert mahutas enamiku albumi lauludest ning teist samapalju lisaks. Anseküla seltsimaja suur tuba sai ehitud Ammukeri lauljate valmistatud rahvariiete ning muu peenema käsitööga. Otse laval valmisid sukad, pätid, kindad, pitsid, patsid ja lõng. Piret Parresti kaamerad, projektor ning Margus Lepiku valguslahendused muutsid muidu lihtsas palkseintega toas esitatud laulurea nii esinejate kui publiku jaoks mitmekihiliseks elamuseks. Kohal oli ka ERR-i Saaremaa korrespondent Margus Muld, kelle kaamera ning mikrofoni vahendusel jõudis kontserdikajastus ka AK kultuuriuudistesse.
Järgmine võimalus Ammukeri siiruviirulist kontserti näha ning kuulda on 1. mail kell 18 Tallinnas Hopneri majas, suvel-sügisel ka Viljandis ja Tartus.
Albumi valmimist toetasid KULKA, Saaremaa vald, Sörulase aabitsa ostjad ning kümned vabatahtlikud.
Valla toel kingime 30 albumit “Siiruviiruline” Saaremaa haridus- ja kultuuriasutustele – huvitatutel palume oma soovist märku anda e-posti teel info@sorvemaa.ee!
MTÜ Sörvemaa Pärimuse Seltsi naiste regilauluansambel Ammuker üllitas oma esimese albumi “Siiruviiruline”. Plaadi juurde kuulub ka sõrve- ja inglisekeelene laulusõnade ja kommentaaridega raamat. Esitluskontserdid toimuvad nii Sörvemaal, Saaremaal kui Eestimaal: 23. märtsil kell 17 Saaremaal, Anseküla seltsimajas, 1. mail kell 18 Tallinnas, Hopneri majas, Viljandis ning sügisel ka Tartus.
Sõrve naiste regilauluansambel Ammuker on aastate jooksul Eesti Regilaulu Arhiivist välja otsinud hulga saaremaiseid regilaule. Laule sellest, millest naised ca 150 a tagasi mõtlesid ning, väheke moodsamal moel, mõtlevad ka nüüd.
Albumile “Siiruviiruline” jõudis 12 laulu meie isioma, Saaremaa rahvariietest. Nende riiete kandmisest ning kandjatest, nende tegemisest ning tegijaist. Mõtetest ning tunnetest, mis traditsioonilise riietusega kaasas käisid. Meie isiomas, saaremaises emakeeles. Lauljateks 14 tänast Saaremaa ja Sörve tütart, ema, vanaema, põlised ning isehakanud sõrulased-saarlased, Ammukeri lauljat.
Esitluskontsertidele võetakse kindlasti üht-teist riidekapist vaatamiseks-uurimiseks kaasa, vardad-nõelad-niidid on lauljatel nagunii alati näpus!
Ammuker, sõrve keeli vikerkaar, on muide maailmas kõige siiruviirulisem asi. Nagu meie rahvariidedki.
Meite naiste regilauluansamblil Ammuker sai valmis kaua tehtud kaunikene – album “Siiruviiruline”! Albumi peal on 12 Saaremaa rahvariietest ning nende kandjatest rääkivat laulu. Plaadi juurde käib pildiraamat, kus kirjas ka laulude sõnad ning kommentaarid nii sörve kui inglise keeles. Selle ilu saab omale kuulamiseks ja vaatamiseks ette tellida 11.-21. märtsini siitkaudu:
Ammukeri naised on vöttend omale plaani tiha üks ete kena muistise saarlaste-sörulaste muusigu kuulamise albom. Isigid nimi on tääda, “Siiruviiruline“. Ning loulud jutusdavad natuse vöi teisekorra ka pre änam saarlaste riidemoest.
Selle pühaba, 24. märtsil 2022 sai jälle kaksteisend naisterahvast Anseküla selsimajas kogu, et üks ete tösine salvestuspäe tiha. See siis juba ühtejooni teine. Saime veel püutääve loulusid arvudi sisse. Kevadised tuuled on meite ääleaparaati aga kövast rahkind, nönda’t ikke ühe korra piame veel kogu saama ning seltsis mikruhvooni sehese loulusid loulma. Äga sest midad kahju polegeed! Souke muusigu töö vöib ju ete meeldimageed akada!
Saaremaa regilaulude plaadi väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital, Saaremaa vald, Anseküla Põllumeeste Selts, Salme Rahvamaja, Sörvemaa Pärimuse Selts ning ühe piregeise on plaadi tegemist toetand ka keik kis omal “Sörulase aabitsa” ostend on!
Terit keik sõrulased ning sõrulaste sõbrad! Ma ole Timmi Helle ning mool täna sihandune jutastamise immu peel. Ikka sellest, mis meeles ning mõttes.
Esiteks muidugid see, mis meite oma lisidal meite oma ümber iga päe näha ning tunda ning kuulda. Kevad, noh. Oli seda talvet sii püsutsugu ka, äga õiged suusatamise-kõlgutamise laksu pole lahti saandkid. Vahetevahel pire lund tuli, siis sulas ee, siis tuli pire jälle ning sedati see talve süda mööda saigid. Mandril, sääl tükkis teised olud, sääl suusatavad selleajani. Kui ilmakaardi peelt vaata, siis terve eesti mandriosa puhta valge, saared ning meri roheltsed. Või noh, pruunikad.
Veebruar see`s ole meitel sii muud kut üks tuulte ning tormide aeg. Üks süklun tuli teise järge, uduumbe muudkut tulid ning tulid Atlandi peelt. Tõid tuult ning tormi ning mõned tuisud ning sellega seltsis voolukatkestussi. Neid viimassi selle talve päris midu tükki üle elatud. Küüldlad – latrunid said välja otsitud ning kinnel ahjud-pliidid majas ning arilik kaju oue peel, nendel äs ole muretkid. Tuleb see vool millas tuleb, ju ühekorra ikka tuleb. Kis veel keldrist või õuekambrist oma tuhlist said võtta, nendel es maksa suuremad ädaks võttagid. Elekrimihed on meitel tublid, äi saa mette laita. Liiga pitkalt pole pimed aega pidand pidama, keik olukorrad said ühe pääva sihes ee lahendut.
Märtsikuu on kena ilmaga olnd, pole läkku äga lidri, kena tahe astumine. Ööseti pire kohmab, pääva käe kena soe, kui sa tuulevarjus juhtud olema, tuul on küll veel vilu.
Sõrves on kena kevad. Ammu juba. Vahtramahl jooseb, sookured üüdvad, keiksugu merelinnud prääksuvad ning kisavad ning äälitsevad. Iseäranis omiku varakult on keik ümbrus lindude ääli täis. Meri kohiseb, tuul puhub, lipp mastis lehvib. Teistmoodi küll kut muidu.
Selleaastane kevad jah, see tuleb teisiti. Tiu-tiu ning teisiti, nõnda kut laulusalm ütleb. Kaks aastad koroonaaega sai täis. Sai neid piirangud ning keeldusid esiti uduumbe kirutud. Nüüd selle kevade mõtted teised ning mailma nägemine tükkis-tükkis teistmoodi. Oh oleks, et saaks nee ajad tagasi, kus umbest üks viirusaigus mailmas kurja tegi ning keik elu seisma pani. Inimesed kojuseks sundis ning reisid-üritused-kogusaamised ee tühistas.
Õiged pidumeeleolu selle aasta 24. veebruaril pole mette olnd. Sihantseid ärevaid aegu äi teagid. Äks kolmkümmend aastad tagasi oli muidugid ka, kis mäletavad. Siis kui meite teletorni piirati ning inimesed sõamasinatele vastu läksid. Siis ajas ka irmu peele, äga nee irmud said ruttu mööda. Paergus on ärevad ajad juba paari nädalad olnd ning miskit paramad äi paista.
Inimesed ostvad soola ning tikkusid. Kuivained ka. Äga ta vale tükkis pole, innad kasuvad ega päe suuremaks ning pisine kriisitagavara piab igas peres olemagid.
Siuke mõte tuleb küll vägisi pehe, et iga riik piaks jäksama ännast ee toita. Ning killel võimalik on, siis oma porgandipeenrad vist äi maksa igaks juhuks mette rohtu lasta kasuda. Kuidagidmoodi kindlam olemine on, kui omal midad maas ning omast käest võtta. Äks me keik ole millaskid mõtlend, et misasja ma sääl peendras upakil suma ning mässa, poes keik olemas, teeb kui pailu äi maksa ka, ma änam äi viitsi.
Kis mõistas 21. sajandi sihes mõtelda, et ilmaelu nii taaspidi võib keerda.
Kaks koroona-aastad on meitid juba tasapissi ede valmistand. Tööstuskaupade tarneraskused ning innatousud olid asja akadus. Nüüd siis kütuse- ning toiduindade käe järg. Ju on seda tarblist õpedust meitele tarist.
Kevadet Sörvemaal pildistas Timmi Helle. SPS 2022
Kenasid ning õigeid asju meitel sii ikkagid on. Kultuuririndel. Salme rahvamaja on meite kandi suur kultuuritempel, sääl ühtejooni uued näitemängud ning külalisesinejad ning igad sorti ning kriisinõuandmised ning ajaluuseminarid ning. Külakohtades tehasse kultuuri veel juure. Üsna iljaku, nädalapäävad tagasi sai üksjägu vanu regilaulusid plaadi jäuks ee salvestut. Meite regilaulupunt Ammuker on Ansekülas toimetand juba 12 aastad, oma seltsimajas esmaspeti lauland ning üsna pailu muial esinemas keind. Eestis ning kaugemalgid. Nüüd siis sai Ammukeri esimise plaadi akadus tehtud. Ähk neid tuleb veel, loulusid ju rohkem kut ühe plaadi jägu.
Teine uvitav asi tuleb Ansekülas kuu lõppus veel. Meite Tammeougu Mari ju kange viiulimänguuviline. Äga kaua sa üksi mängad, igavaks leheb käde. No ning nüüd ongid 26. märtsil tulemas Sörve Wiiuli Päe. Sellest viiuli päävast paergus rohkem äi räägi, las asi tuleb ennem käde.
Äga muud polegid teha kut oma arilikku egapäist elu elada nii kenasti kut saab. Oma oskussi ning väärtussi alles oida. Teiste inimestega kena olla ning ise omaga akkama saaja. Sihantsed on nee sellekevadised mõtted sii Sõrves.
Saadet tegid seltsis Timmi Helle ning Tammeougu Oliver. Saate leikas kogu Tammeniidi Margus.
Kenad terist teitele!
Ammuker Baltical Tallinnas 2019. a. Foto: Elina Kostabi
Albumi “Siiruviiruline. Saaremaa rahvariided regilaulukeeles” meeskond
Ammukeri naised on vöttend omale plaani tiha üks ete kena muistise saarlaste-sörulaste muusigu kuulamise albom – “Siiruviiruline”. Muististe loulude plaat saab olemas olema selleks, et keikidel saarlastel oleks võimalus kuulda emakeeltsed regiloulu. Toetajade abiga saavad kingituseks Saaremaa koolid, lasteaiad, rahvamajad ning muud kulduurielu elavad ühendused 30 “Siiruviirulist” albumit.
Ettevõtmist väljab eest Tammeougu Mari, aga meite seltsis tegutseb seitseteisend sörulast ning sörulaste söpra!
Tammeougu AuliTammeougu PääsuTammeougu TriinAstrid ReiTammeougu LiisiLaasu AinikaTammeougu MariUpsteni MaieSääse MannUustalu LuuleSalu EppTammeniidi ElveSiiruviirulise lauljad. Pildilt on veel puudu Vesikonna Katrina ning Lepigu MerikeTammeougu Mari mõtleb välja, kirjutab, peab raamatut ja juhib vägesidTammeniidi Margus salvestab ja sätib ning ehitab võrgulehteKarin Kreek kujundabLaasu Ainika aitab ja korraldabSääse Mann ajab asjuTammeougu Pääsu aitabThalia Eccles kirjutab inglise keelesSiiruviirulise tegijate meeskond. Pildilt on puudu Vesikonna Katrina (ogib meite kirjakeele kenast öigeks) ja Elina Kostabi (teeb kenasid piltisid).Ühe piregeise on plaadi tegemist toetand ka keik kis omal “Sörulase aabitsa” ostend on! Attäh!
