Pätid ning kingad – jalanõud

Kodused pättjalad

Sõrve naised on ikka lumest lumeni paljajalu ringi lasknud. Enamasti ikka sukavarte väel. 

Kui ilmad paljajalu käimiseks liiga külmaks või läkuseks muutuvad, tõmmatakse jalga kodusõmmeldud pätid. Pätid õmmeldakse vanadest tumeda villase kanga tükkidest. Vastupidavuseks ja soojuseks õmmeldakse sisse ja talla alla mitu kihti voodrit. Tald ise õmmeldi varemal ajal takunööriga tihedalt läbi ja tõrvati. 

Uuemal ajal tehti tallad vanast autokummist, tänapäeval aga nahast. 

Kui mahti, siis kanditakse ja ilustatakse pätipealsed rõõmsavärviliseks. Olgu siis lilltikandi, aplikatsioonide, lipsude-tutikeste või muu taulisega. Mõistagi tikivad omale eriti ilusaid pätte neiud ning kõige tutilisemate pättidega uhkeldavad väikesed tüdrukud.

Talvised pätid õmmeldi villaste kapetate külge. Sedasi olla lumega eriti mõnus ringi lasta. Tänapäeval neid mõnikord vatukateks kutsutud jalavarje eriti tihti ei kohta.

Läkuse ilma tarbeks tarvitati kalossieelsel ajal puukingi. Nendega aitas käia nii laudas kui ka igal pool mujal, kus pätid muidu kohe märjaks oleks saanud. Uuemal ajal on sõrulase sandi ilma ouekäimadeks kalossid, kummikud või muud tõeliselt veekindlad leiutised.



Nippkorgestega kingad

Kingi on sõrulased ampsest aast teha mõistnud. Millalgi 19. sajandi keskpaiga moe järge meisterdasid külamehed tipskorkis kingale kena pisikese kontsa keske talda. Kodus pargitud nahast mustad või tumepruunid väljaskäima-jalanõud. 

Kirjakohad viitavad, et nippkorgestega kingad olla olnud üpris kõvad ja paljajalu käima vilund jalgadele äärmiselt ebamugavad.

Tänapäeval passib Sõrve kuue juurde mistahes tumedat lihtsa väljanägemise ja madala kontsaga kinnist kinga kanda. Nippkorgestega kingi poes praegu müügilt ei leia ning Sõrves pole viimasel ajal ühtki kingseppa nähtud.

Valged tennised

Et tagasõrulased on läbi aegade oma Sõrve kuube pidu puhul kandnud, pole imestada, et sinna juurde kantud kingad on muutuva jalanõumoega ikka kaasas käinud. Nii on neiud Jämaja rahvariiete juurde muude seas kandnud ka kriitvalgeid tenniseid või lihtsaid valgeid madalaid kingi. Eeskätt tantsuõhtul külakiige juures, aga ka suurel laulupeol Tallinnas.

Sedasorti valged jalanõud olid eriti moodis Eesti Vabariigi algusaastatel. Sel ajal oli ka Sõrve riide kandmise kombestik üsna vaba. Kuue peal ei kantud vabamas olekus enam vööd. Mütsi ega rätikut ei tarvitatud samuti igapäevaselt. Juuksed olid nallidega krunni kinnitatud või hoopis laiali lahti. Kindlasti ei kantud sellisel puhul ka põlle. 

Tänapäeval ei peeta sel üsna mugaval kombel Sõrve riiete kandmist enam päris paslikuks. Võibolla seepärast, et Sõrve riided on praegu tõeliselt piduliku riietuse staatuses.




aitama – sobima, kõlbama
ampsest aast – ammusest ajast
egapäine – igapäevane, tavaline
läkune – porine, sopane
moodis – moes, kombeks
nippkorgestega kingad, nipskorkeskingad, nippkorkeskingad, tipskorkiskingad – kodusvalmistatud nahast kingad, mille konts on keset jalatalda
ouekäimad – välisjalanõu
sant – kehv, vilets, sobimatu
tauline – taoline, sarnane
vatukad – talvised kodusvalmistatud jalanõud, siin pättide külge õmmeldud villased sokid
viluma – harjuma, vilunuks muutuma


Nippkorgestega kingi on Eestimaa muuseumides hoiul mitmeid, tõenäoliselt Sõrvest kogutud kingi leiab lausa viis paari: ERM 12528; ERM A 291:375; ERM A 291:504; SM 383 T 191, SM 357 E 177.

Projekti “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019”, Saaremaa vald ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. 



Attäh kõigile osalistele!