Särk ning käised – särk ja käised

Särk on ihu ligi

Särk on nii meeste kui ka naiste, vanade kui ka noorte poolt kantav riietusese. Sukapaelani ulatuvat pikkade varrukatega linast särki kantakse nii kodus kui ka väljas. Suisel ajal ning egapäiselt tõmmatakse kuub otse särgi peale.

Pepsimal naisterahval on särk valgest pehmest poekangast. Särk võib olla ka vissist labasest või toimsest kodukootud pleegitamata linasest tööriie. Viimane on tänapäeval kindlasti kõvasti kallim kui poekaup.

Lihtsad pilutikandid ning tagid krae ja trümpide servadesse tehakse igat sorti särgile.

Särgiväel võivad noored neiud palava ilmaga loogu võtta küll. Kodunt välja üks mõistlik naisterahvas siiski särgiväel ei lähe.

Särgi all muud ihupesu vana moe järele ei kantagi.

Käised pole särk ei pluus

Käistega käiakse pidulikumal puhul.

Uuema-aja naisterahvad õmblevad kirgukäised säravvalgest poekangast. Sobib nii linane kui ka puuvillane. Tänapäeva kallieimad käised õmmeldakse kodukootud valgeks pleegitatud linasest riidest.

Käiste krae, trümbid ja aburihmad on kaunistatud rohke valge pilutikandi, ahelpistete jm tikanditega. Servi ehivad ning tugevdavad peened tagid. Otstest kurrutatud varrukad on silmatorkavalt laiad. Seevastu käiste kehaosa ulatab napilt nabani.

Käiseid kantakse särgi peal, kuueabu all nagu särkigi. Särgi kõrge krae keeratakse sel puhul sissepoole. Suisel ajal võib käiste all kanda ka käisteta lihtsat alussärki ning linast aluskuube. Karust Sõrve kuube ei maksa õrna ihu ligi lasta!

Uuem moe

Uuemal-ajal tarvitavad Sõrve naised käiste valmistamiseks ka poomvildset poekangast. Kaunistusteks peen valge siksakpael ning napp valge või mustjaspruun tikand.

Uuemat tüüpi käistele tehakse lausa superlaiad varrukad. Rosinaks imepeened kurrud trümbiotstes ja kaela ümber.

Püstkrae peab püsti püsima

Nii särgil kui ka käistel on kõrge püstkrae. Vaid uuema moe järgi õmmeldud käiste krae ülemine kolmandik pööratakse alla.

Kraed hoiavad koos kurgualused kaksiknööbid. Need on enamasti vasksed. Teinekord ka värvilisest klaasist silmadega.

Kaelaava peavad koos preesised. Piskud ülal kurgu all, mida allapoole, seda suuremad. Preesiseid võib korraga kanda 4-5 kohe kindlasti.



aburihmad – naiste käiste või meeste piduliku särgi tikitud õlalapid
aluskuub – linane, puuvillane või villane lihtne alusseelik
kaksiknööbid – kaks ketikesega või muul moel ühendatud nööpi
karune – karvane, kare
klaasist silmad – lihvitud klaasist kaunistused nööbil, sõlel vm
kurrud – peened voldid
kuub – seelik, kleit
käised – lühikese kehaosa ja laiade varrukatega pidulik rahvariidepluus
labane kangas – lihtsaima rakendusega kangas
loogu võtma – heinamaal kuiva heina kokku panema
moe – komme, tava
pisku – vähene, väike
poomvildne – puuvillane
preesis – sõlg
suine aeg – suvi
särgi käistel – särgi väel
särk – enamasti pikkade käistega linasest kangast riie, naistesärk ulatub põlvini, meestel poolde reide
tagid – peentest sõlmedest või aasakestest servatikand
toimne kangas – diagonaalsete toimejoontega kangas, paksem ja tihedam kui labane kangas
trümbid – käisemansetid
viss – tihe ja korralikult tehtud, vastupidav, nt vett, tuult vm mitte läbi laskev (kangas, jalanõu, anum); aga ka inimest kandev jää, veekindel katus, sõidukorras paat jne.
 

Eesti muuseumide kartoteekide andmetel on endistest aegadest säilinud vähemalt 9 tõenäoliselt Anseküla kihelkonnas kantud naiste särki-käiseid.
 
Särk: ERM 5987
Pilutatud käised:
ERM A 291:349;
ERM A 316:197 (uus number ERM A 1020:18);
ERM A 509:4840 (kogumiskohaks märgitud Sõrve);
ERM A 291:349.
Uuemat tüüpi tikitud käised:
EVM 130:34;
ERM 12122 (kogumiskohaks märgitud Sõrve);
SM 366 (kogumiskohaks märgitud Sõrve).
Pilutatud käised on alles ka ühes talus Sõrvemaal.

Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.
 


Lisa kommentaar

Back to Top