Jökk ning kootud käised – jakk ja kampsun

Ega’s maarahvas pole pime

Vahel arvatakse, et pooleteist sajandi tagused talurahvariided (nn rahvariided) on eriline ja suletud kogukonnas tekkinud algupärane riidemood. Ilmselt on see siiski lihtsustus. Ka rahvariiete kujunemist on mailma koutu rändavad moevoolud kõvasti mõjutanud.

Talunaised võtsid mõisaprouadelt üle nii töövõtteid kui ka materjale. Mõisast on pärit pikitriibulised seelikud (kiutkuued), uhked lilltikandid Põhja-Eesti käistel. Pole miskit enneolematut ka sõrulaste ampiirlõikelistes kleitides (Sõrve kuued), sariküllides või lilltikandiga ehitud kõrgetes tanudes (vt nt kollektsiooni Vene rahvamuuseumist Peterburis).

Londoni rätsepa töö

Veel enne Ilmasõda läksid Taga-Sõrves moodi Eesti talupoegade hulgas päris erakordse väljanägemisega jökid. Villased või puuvillased napilt puusani ulatuvaid puhvkäistega jakid. 

Sarnast siluetti nähti Lääne-Euroopas ringi patseerimas 1890.–1900. aastatel, küllap jõudis mood mõne aastaga ka siinse linnarahva hulka. Esimestena ehk Kuressaare patisakste seljas. 

Sõrves hakati puhvkäistega jakke laiemalt kandma muust maailmast ehk kümmekond aastat hiljem ning kiirelt arenes siin välja täiesti kohalik jökimoe.

Pailadega jökk

Kampsunid ehk sinised jökid ehk pailadega jökid õmmeldakse tumesinisest villasest kangast. Jökiservad – käiseotsad, reväär, krae, allserv, kaunistatakse ülevoolavalt lillelise peenvillase rätikuriide, kirju sitsi, värviliste paelte, siksakpaelte ja pitsidega. Põhikangast jääb nähtavale vaid õlgade ümbruses ja käiste ülaosas. 

Kindlasti on vildsel jökil linane või puuvillane vooder. Aplikatsioonid õmmeldakse läbi mõlema riide, nii saab jökk tihedalt läbitepitud.

Pluusest sai kah jökk

Sarnaseid jökke õmmeldakse ka sitsiriidest. Eeskujuks ilmselt samuti saksikuma rahva seas nähtud siidised või puuvillased naiste pluusid

Heledal põhjal sitsist jökkide servad (käiseotsad, reväär, alläär, krae) tehakse sagedasti tumedama põhjaga sitsist. Vahel on kogu jökk õmmeldud värvilisest sitsist, mõnikord paelte ja pitsidega kaunistatud. 

Et tegu on jöki, mitte pluusiga, näitab see, et jökile õmmeldakse alati vooder. Vutter võib olla samuti (heledast) sitsist või ka millestki tõhusamast (linane, flanell vm).

Julge joon

Sõrves kantud jökkide alläär küünitab nii eest kui ka tagant nabani, külgedelt aga ei ulatu vöönigi. Teinekord on jökk lühemgi veel. Käised seevastu on ülaosas lopsakad, kahanedes kiirelt käsivarre laiuseni. Sitsijökkide madal püstkrae hoiab kombekalt kaela lähedale. 

Varrastel kuduja kolmene lutz

Jämaja kootud käiseid võib pidada Sõrve naiste varrastel kudumise tippsaavutuseks. Lühike ülilaiade varrukatega kampsun. Kudumisel tarvitatakse enamasti peent valget lõnga ning vaheldumisi kümmetkond koekirja – sakikirju, ripsiridasid, võrkpatenti, auguridu, sakilisi servi jm. 

Kergelt vanutatud kampsuni hõlmad ning krae palistatakse erksavärvilise kangaga. 

Kootud käiseid kantakse pidulikumal puhul porsti peal. 

Jökk pole lihtsalt jökk

Jökk oli omal ajal usutavasti staatuse, avatud silmaringi ning jõukuse näitajaks. Üüratu paela ja pitsikulu võtab ka tänapäeval nii mõnegi jökiombleja kõhklema. Sellegipoolest kanti kulunud uhkuseriiet hiljem töö juures. Selleks ajaks olid neilt paelad-pitsid lahti harutatud ja juba mujal tarvitusel.

Erakordselt uhket ja suurlinliku väljanägemisega Sõrve jökki kantakse enamasti kirikuue peal. Ilmasõjaeelsetel fotodel võib märgata, et täies saksariides prouade riidemood oli Sõrve kuue ning jöki kandjate omast lausa kümmekond aastat kaasaegsem… 

Kas uusima moe järgi riietujad ka ilusamad välja näevad, jääb juba vaataja otsustada.



jökk – jakk, pintsak
kiutkuub – pikitriibuline seelik
kolmene lutz – iluuisutamistermin, keeruline hüpe, mida suudavad teha vaid üksikud tippuisutajad
moe – komme, mood
ombleja – õmbleja
pail, pailadega – pael, paeladega
pluuse – pluus
vildne – villane
vutter – vooder


Taga-Sõrve villaseid jökke leiab muuseumist kolm: ERM 12506; ERM A 490:167; ERM A 1020:211. Üks sinine jökk on kogutud ka Anseküla kihelkonnast: ERM A 582:88.

Sitsijökke leiab muuseumist kaks: ERM A 490:158 ja ERM A 490:159.

Kujutud käiseid on Eestimaa muuseumides kolm – kaks Tartus ja üks Saaremaal – ERM A 490:157, ERM 12505, SM 375 T 186.


Projekti “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019”, Saaremaa vald ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. 

Attäh kõigile osalistele!