Salme Rahvamaja pidas 25. märtsil juubelit. See oli niid juba 45+1 aastad tagasi, kut Salme Klubi oone uksed lahti tegi. Seda pidu on niid änam kud aasta muudkut edasi lüketud, aga löpuks sai mailm nöndapailu lahti, et saim kogu saaja, üheteisel konserti anda ning seltsis torti süia.
Sörvekeeltsete uudiste kevadkuises saates jutustab Timmi Helle, mis tal meeles ning mõttes – nii sellest, mis meite oma lisidal ja ümber, kui sellest, mis laias ilmas näha ning tunda ning kuulda on.
Sörvemaa Pärimuse Seltsil on kangest kena meel ning suur rööm, et meite oma Tammeougu Mari sai Eesti Folkloorinõukogu poolt nomineeritud Teotoe auhinnale! Auhinnaga Teotugi tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustavad teisi enda ümber pärimusega tegelema. Eesti Folkloorinõukogu …
Tammeougu Oliver käis külas Kotke Peetril ja Saimal ning Kippaku Virvel, kes jutustasid, kuidas Sörvemaal entsel aal tuule abiga ilektrit ning jahu tehti.
Niidsel aal on üsna souke tunne, et ilma elektrivooluda pole vöimalik äi süia tiha äga koolis käia. Aga ammuks see oli, kui vool üldse seie Sörvemaale joudes? Et küsimusele otse asjaosalistelt vastust saaja, vötsim oma mikruhvooni ning söitsime mineva lauppa Sörve. Torgu kogukonnamajas said paragusti selts sörulassi kogu, kis seda aega, kui elektrijuhtmed meite eludesse joudsid, ete-kenast määledasid. Ning natuse teedsid varasemad aega ko.
Ristipõllu peremehe Andrese esivanemad on sealtsammast Üüdibe külast päralt. Uurisime, kuidas elude-oonede ülesehidamine edeneb, on’s ka raskussi nähja ning mis tööd paragusti käsis. Perenaine Anni teedis kuhalikkudest loomadest-taimedest-lindudest jutusta ning räekis, mis ta selle kuha ajaluust ning juhtumistest teedis.
Kulduur on kut kolmaintsus. Olemas pidavad olema nii küla (ähk inimesed kis seda kulduuri kandvad), koht (ähk maa, koes nee kulduuri kandiad elavad) kui muidud kulduur isi (nendesamade vabade inimeste isiomane tegutsemise moe). Täna räägib Ristipöllu Tuule teitele meite isioma kulduuri alusöhjast – meite maast ning maastikest.
Sellekorra oli Sörvekeelsedes uudistes juttu fotugraafiast Sörvemaal. Taga-Sörvest Läbara külast pärit Meelu Helga näitab Tammeougu Marile oma vanu fotusid ning jutustab, miks tema onu pulmapildi peal ka üks obu näha on. Pildistamine on Sörvemaal au sees ka tänapäeval – sel aastal toimus juba teine Jämaja kihelkonna fotukonkurss.
Tammeniidi Margus ning Timmi Helle istusid mardipäeva eel Helle köögis pliidi ees ja ajasid pime aja juttu hingedest ning santimisest, valgusest ning varjudest.
Mineva reede vöttas Sörulaste Raadium oma mikruhvooni ning sihtis tükkisoopis linna-kohe – Kuresaare Ammedikooli, koes keisid XXIII vabariiklikud käsitööpäävad. Egasugu käsitöömeistreid oli seie kogu kargudand üle Eestimaa, keikidel kange imu tääda saaja, mida ning mismoodi sii Saaremaa ning Muhumaa peel souksi kenasid asju tihasse.
