Ega sügise pidavad tagasörulased Iidel Torgu sügislaata. Selleaastast laata kounisdas umbest paragusti samal pääval toimunud Saaremaa 12. käsitööpäe. Et meitel sellekorra Torgu laadal ka mikruhvoon seltsis oli, tegi Tammeougu Mari natuse laadalistega juttu ko.
Sellesügisene esimene sörvekeeltsete uudiste saade räägib koerte kuulekusvöistlusest Salmel, aga ka Külla külla päevast, tansiöhtatest ning muust.
15.-16. juulil väisas Küi taaskord Mooste folki. Seekord juba kahekümne kolmanda Mooste Elohelü, nõndanimetatud kohustuslik lugu, pühendas osalejad mõtetele mis ühendaks külakesi, laulukesi ning metsakesi. Osalejaid oli ühtekokku nii tosina jagu. Küi oma sügavates otsingutes takedus üle-pea-kaela lalukeste mõtestusetele ning esitas võistluskontserdil taiese “Laulukene”. Et saaks uhkem astuti ka üles …
Suure maa peel toimunud jutustamise vestivaali Ööbikuööd auks vötsid Timmi Helle ning Tammeougu Mari mikruhvooni ning istsid kajusäleduste peele üheteisele uskumata lugusid jutustama. Entse aa lugusid könelesid veel Kotke Peeter ning Saima, uuema aa kummiduseloo rääkis Vipi Kaupo.
Sörvekeeltsete uudiste mikruhvoon oli kohal mailma keikse esimesel Sörve Wiiuli Päeval, kus viiuliõpetaja Sänni Noormetsa juhendamisel mängati Sörve ning Saaremaa viiulilugusid.
Tammeougu Oliver käis külas Kotke Peetril ja Saimal ning Kippaku Virvel, kes jutustasid, kuidas Sörvemaal entsel aal tuule abiga ilektrit ning jahu tehti.
Niidsel aal on üsna souke tunne, et ilma elektrivooluda pole vöimalik äi süia tiha äga koolis käia. Aga ammuks see oli, kui vool üldse seie Sörvemaale joudes? Et küsimusele otse asjaosalistelt vastust saaja, vötsim oma mikruhvooni ning söitsime mineva lauppa Sörve. Torgu kogukonnamajas said paragusti selts sörulassi kogu, kis seda aega, kui elektrijuhtmed meite eludesse joudsid, ete-kenast määledasid. Ning natuse teedsid varasemad aega ko.
Ristipõllu peremehe Andrese esivanemad on sealtsammast Üüdibe külast päralt. Uurisime, kuidas elude-oonede ülesehidamine edeneb, on’s ka raskussi nähja ning mis tööd paragusti käsis. Perenaine Anni teedis kuhalikkudest loomadest-taimedest-lindudest jutusta ning räekis, mis ta selle kuha ajaluust ning juhtumistest teedis.
Kulduur on kut kolmaintsus. Olemas pidavad olema nii küla (ähk inimesed kis seda kulduuri kandvad), koht (ähk maa, koes nee kulduuri kandiad elavad) kui muidud kulduur isi (nendesamade vabade inimeste isiomane tegutsemise moe). Täna räägib Ristipöllu Tuule teitele meite isioma kulduuri alusöhjast – meite maast ning maastikest.
Tammeougu Mari käis Vipi Kaupol külas. Türju rannas Matsi elus jutusdati mailma asjadest ning möödund aastast.
