Sörvekeeltsed uudised, Vikerraadio eetris 29.11.2023
Terit keik sörulased ning sörulaste söbrad. Ma ole Timmi Helle.
Sedakorda p`tulegid meitel juttu nöndapailu sörulastet kut liivlastest. Küsige nüid jah, et onts neid liivlassi siis kuskil veel täus, naad oli kövad mihed ju 800 aastad tagasi. Siis kut nende juht Kaupu pire ennem ristiusu vastu võttas kut me, siis oli püsutsugu eriarvamissi meite ning liivlaste vahel ka. Noojah, nad meitest natuse lõuna pool, sönna jöudsid suurema Euroopa asjad ning trendid püsutsugu ennem käde kut meitele. Äks meite rahvas jöudas varsti järge ning saarlased on liivlastega ikka läbi keind ning läbi saand. Pailugest seda merd Kuramaa ning Sõrve vahel siis on, 30 kilumeetri jägu umbest. Ning äi maksa seda ka ee unuta, et meite pialinn on elupäävad olnd ikkagid Riia, mette Talina linn. Geugraafiliselt ning ajaluuliselt on asi sedati, et Saaremaa oli terve keskaja ning uusaja Liivimaa osa ning Talinast sai meite pialinn siis, kui Eesti Vabariik tuli. Talina vastu pole meitel midagid, kena linn, bussi- ning lennuühendus ka üsna kenad paergusel ajal, äga ennevanast olid Riia ning Kuramaa käepärasemad. Sönna ju sai otse minna üle mere.
Liivlased on ikka paerguskid veel olemas, olga küll et neid pailu pole. Elasid ning elavad Riia lahe ääri kautu. Kuramaa otsa peel ning Riia kantis ka. Nad rannarahvas nönda kut me`gid sii Sörves. Sörve tuhlist on laivatäite viiti sönna üle mere väätud, Sörvest on Kuramaal karjapoisiks ning suiliseks keidud, meite mihed on liivlastele ulga laevasid ehitand, teised jälle nende laevade peel söitand. Saaremaalt on sönna ehidiste jäuks kivisid väätud, kohe ulgem, meitel neid ju jägub, äga nad ju kivide poolest vaesed, puhta liiva otsas elavad nee liivlased.
Salme raamadukogus avati iljaaegu liivlastest näitus, sönna on Filippovi Leo eestvädamisel kogu korjatud igavene ulk infud sörulaste ning liivlaste läbikeimise kohta, liivlaste tublidest meestest ning liivlaste lugudest-louludest. Kirjudut asju ning piltisid ning.
Salme kooli öpilased lugesid öpetaja Tea juhtimise all näituse avamise pääva liivlaste lugusid.
Maiet ning Salme kooli lapsi liivlaste näitust avamas pildistas Tammeniidi Margus. SPS 2023
Ühissi lugusid ning juttusid on meitel liivlasega omajägu.
Merilehmade lugu teetasse mölemas pool merd. Merilehmad, nee on sihantsed sinakasallid rammusad loomad, elavad meres, rannas keivad rohtu söömas. Kui nende karjale ringi peele saad teha, siis äi saa nad änam mere tagasi minna, saadkid nee väärt loomad omale. Marie Under on merilehmadest kena ballaadi kirjutand, seda maksab lugeda.
Liivlastel on nöndasammati ka kut meitelgid völud, tähendab siis targad ähk ravitsejad. Nöndasammati külmkingad. Koolielu Kaire teeb külmkingadest ning nende radadest ka ühte ning teist.
Meite kultuurikorraldaja Hiie ütles liivlaste kohta, et kui üks rahvas ikka mette välja surra äi taha, siis pole teha mette miigidsugust.
Möne pääva eest tuli välja, et meitel ikka veel neli aastaaega, sai juba aketud arvama, et kolm. Et tali p`tulegid maha. Et polegid tarist talve vastu varuda. Nii kena uskuda, et tali jääb taeva.
Äi es jää. Umbest täpselt kadripäävast läks talveks käde. Kadride küüsed aksid külmama ning kadrilauba öhta keisidkid meitel kadrid, oh olid valged ning pitsilised. Mönel körvad pees, mönel terav nokk kut näpits, möni muidu kena ning uhkest riides. Loultsid ning tantsisid ning soovisid önne ning terist ning eed karja- ning pölluönne.
Et pölluönned ee äi külmaks, pidi niid irm nobesti keik oiuruumid üle vaatma. Seeasta oli ju iganes ee tuhliaasta. Killel irved pole tuhlist üles vöttand, see sai kena saagi. Nüid piab tiidus olema, et oma tuhliste ning muude talvevarudega akkama saaja. Külma eest kenast ee öuekambri ee vöi reika panema vöi mis vöimalused kinnegitel on.
Suuremad tuhlikasvadust ju suuremjäul inimestel änam pole. Äga p`tasugid ee, rakturite küte nii kalliks läind, et kui umbest omas peres rakturid pole, siis suuremad pöldu pidada pole möistlik, osta ulga odavam. Meite kantis neid rakturid ning rakturiga teenuse tegijaid polegid öieti änam. No piregese ikka oma ajamaa lapi peel igaüks kasvadab, see oma tuhli mekk, see keige magusam talisel ajal vötta.
Sihantsed luud ning tegemised sedakorda sii talisel Sörvemaal. Kis oma ädapärased asjad jooni ajand, saavad liivlaste näitust veel paari nädala jägu Salmel vaatmas keia.
Saate tegid seltsis Timmi Helle ning Tammeougu Mari. Saate leikas kogu Tammeniidi Margus. Kenad terist teitele!