Tantsimine ja pillimehed Sörvemaal

Sörvekeeltsed uudised, Vikerraadio eetris 01.02.2023

Terit sörulased ning muidu saarlased. Ma ole Tammeougu Mari.

Sellekorra jutustame entse-aa tantsimisest. See ju souke mönus ajaviide, mida noored ikke armastand on ning. Sii Sörvemaal olid egalaubased tansiöhtad moodis veel ähk oma neli-viiskümmend aastad tagasi. Änamast saadi kogu peele kinu, aga oli küll ka neid nöndasammadi tantsimiseks kogusaamissi, olga siis kiiga juures vöi kellegite pool kodu. Eriti entsel aal, kui kinu veel es olegeed.

Tammeougu Mari keis sellekorra külas mitmes pool – Järve külas Jaska Milvi juures, Salmel Kotke Peetri ning Saima pool ning Iidekülas Mägil, Luule ning Peetriga jutustamas, et tääda saaja, mismoodi nee tansiöhtad varasemal ajal sii Sörvemaal välja nägid. 

Keikse muistisemad aega määledab Kotke Peeter. Saksa-aegas – see on siis teise mailmasöja saksa okubatsiooni ajal – oli ta souke paras kuue-seitsme-araline poisinaga. Külatüdrugud varusid end Kotke suure tubase ning löbu oli säel laialt! Pillimeest ega isassi tansipartnereid nendele öhtatele pold koeskist poolt loota. Kotke tuba pole teeb mis suur old, aga seltsis on ikke löbusam nii noorel kui vanal. Suisel aal on tansiöhta jäuks taarist umbest ühte kenad muruplatsi tamme all vöi muidu kiiga juures.

Söa aegas oli Sörves suur puudus pillimeestest ning umbest peele söa es ole ka pillisid mitte alles. Möni suupill ähk vöi midad soukest pisemad. Kui elu piregeise paramaks läks, ilmusid välja nii pillid kui pillimehed. Et akordiun oli kallis pill, siis seda egaüks omal osta es joua. Valjemad mihed, nigut näiteks Poe Oskar Ansekülas, tegi omal ise akordiuni valmis. Pärast söa vahetas ta oma pilli lehma vasta, oli küll tuline kahju, aga lapsine pere vajas toitijat. Sovoosi aegas oli elu juba tükkis kena, siis ostis sovoos pillimeestel akordiunid ning pillimehi ning -naisi jägus. Mönes pool mängiti veel löötsapilli ning Ansekülas sai isigid pisine ansambel kogu.

Nee sada-aastad vanad tansid nigut padespaan, Raksi-Jaak, jooksupolka, labajalavalts, aissa, reilendrid ning mis keik veel, olid moodis veel kuuekümnendatelgeed. Raadiumist öpiti muidud keikse aeg uusi lugusid peele ko ning vana-sääduse tansside asemel joudsid seiemaale fokstrotid, rumbad ning tvist.

Nönda teiste kääst vöi raadiumist öppisid omad luud selgeks pillimehed ning üheteise kääst öpiti sammusid ko. Teisekorra öpedas kodu vanem vend vöi möni söpranna, uuemal aal tehti möni kursus, et moodi tuld tansisammud selgeks saaja. 

Attäh Jaska Milvi, Kotke Peeter ning Saima, Aadussoo Peeter ning Luule! 

Kui sool see tantsimise jutt niid omal ko tansiimu peele aas, siis entse aa tanssisid vöimalik tantsida mütmes pool Eestimaal tantsuklubides. Saaremaistest tansiöhtatest levad teedust vörgulehelt sörvemaa.ee. Järgmine Saaremaine tansiöhta toimub matsebel, 24. veebruaril, sellekorra juba kellu kolme aegas joonelt peele vabariigi aastapääva kontserti Valjala rahvamajas.


Souksed luud tulad täna meite tuuletselt Sörvemaalt. Sörvekeeltsid uudissi tegid sellekorra seltsis Tammeougu Mari ning Tammeniidi Margus. Kenad terist teitele!

Back to Top