Keskpäevaklubi

Selletalvised ilmad on umbest souksed, et küiskougipeendra tegemiseks paistab veel aega küllaga olad. No vaadab, kas jääbged sellekorra tali taeva vöi ähk saavad lapsed ikke pau peele uisutama ko korra.

Timmi Helle küsitleb Valvet ja Maiet. Foto: Tammeougu Oliver

Mis see inime soukse läkuse ilmaga ikke muud tiha tahabked kut söpradega juttu ajada ning ähk ka midad uut juure öppeda. Vöimalussi on souksteks kogusaamisteks on Sörves ko. Varsti juba kümugond aastad keib Salme rahvamajas koos Keskpäevaklubi. See on sels inimissi killel teisekorra isigid keske pääva müdud sorte edevötmisteks aega on. Äi pole nee pensiunäärid keik ühtid, keskpäävaklubis nääb ikke tööinimissi ko! Kuulavad seltsis ettekandeid miüdud sorti uuvitavatest asjadest, loevad üheteise luuletussi ede, keivad ekskursioonidel, tegad näitemängu ning mis keik veel.

Timmi Helle keis Salme Raamatukogus jutustamas Keskpäevaklubi eestvedajate Reede Valve ning Alasi Maiega.

Sörvekeelsed uudised 15.01.20 – Keskpäevaklubi

Attäh Valve ning Maie meite saatesse tulemast, joudu ning jäksu Keskpäevaklubile!

Sellekorra on meitel üks uudis ko. See on muidud ammune asi, et sörulaste keikse kangem, ning ühtlassi ko ainumas, segakoor keis mineva sui Talinas loulupiul. Sörve Maakooriga seltsis rändas ko sörulaste präägane ihufotugraaf Elina Kostabi. Niid on loulupiult saadud emutsioonid kenast ee vädind ning Elina dokumentaalfotonäitus Sörulaste ning saarlaste loulupiureisist valmis. Näitusepiltisid koos Raul Vinni kirjudut tekstidega saab niha Salme rahvamajas.
Souksed luud ning uudised tulad meite natuse tuulitselt Sörvemaalt.

Sörvekeeltsid uudissi tegid seltsis Timmi Helle, Tammeougu Oliver ning Mari. Saate leikas kogu Tammeniidi Margus.

Kenad terist teitele!

2019 aasta löpp

Sääse Mann ning Tammeniidi Anu käisid Vipi Kaupol külas mailma parandamas. Türjul Matsi elutoas tuli juttu loulupiust ning kooris loulmisest, linnast maale kolimisest ning kahe kuha vahet saalimisest, uuest sörulaste ümnist ning pire kunningatest ko. Jutustamist katsus joone peel oida Tammeougu Mari.

Söuke Sörvemaa

Attäh Tammeniidi Anu, Vipi Kaupo ning Sääse Mann sörulaste saatesse tulemast! Ning muidud suur tänu Lillil kis meitel teed ning küpsissi pakkus ning Leevil, kes Manni Türjule töi!

Souksed luud ning uudised tulad meite vähe läkuselt Sörvemaalt. Sörvekeeltse aastalöpusaate panid kogu Tammeougu Oliver ning Mari, saate vilmis üles ning leikas kogu Tammeniidi Margus.

Kenad terist teitele!

Porst ning kuub – rahvariideseelik

Must kuub

Veel sada seitsekümmend aastat tagasi kanti Sõrves üleni musta kurdus kuube. Kahjuks pole ühtegi neist teadaolevalt alles. Nii polegi meil andmeid, et kas sõrulaste mustal kuuel käisid peal traksid või napp porst nagu Vormsi kuuel. Ehk pidas sel ajal vaid poolde säärde ulatuvat kurdus kuube ülal hoopis kirivööpael nagu Ruhnus tänase päevani?

Leinakuued jäidki vanima moe arulisteks – peaaegu üleni mustadeks kuubedeks. Kuue alläärt ehib lai erekollane pael, mille ääres omakorda kitsas mitmevärvilistest lõngadest põimitud pook. Musta leinakuue külge aetakse sinise-rohelise kirju porst.

Poevärvid

Umbest natuse enne seda, kui müügile tulid kardkarpides anillinvärvid, hakkasid tagasõrulased kuue alaossa kuduma punaseid viirgasid. Alguses madarapunaste kirjadega kuued muutusid ete-nobest üsna tänapäevaste Anseküla kuubede sarnasteks. Esialgu olid kirikuued tänapäevastest märkimisväärselt lühemad.

Jämaja kuue tollisügavused krooked polegi kurrud, neid nimetatakse lappvoltideks. 

Porst ümber abude

Porst kooti esiti täplikust villasest kangast. Kaelaava käis üsna suur. Peaaegu ruudukujulised porstilapid kaunistati küljelt ning ülaservast värviliste või kuldsete paelte ja pitsidega.

Ajapikku muutusid kuued pikemaks ja porsti kaelaava väiksemaks. Porst ise aga jäi aina napimaks, ulatudes vaid vaevu rinna alla. Teinekord on porst lühemgi veel.

Täplik porstikangas asendati läikiva atlassiidi, kirju poekanga või roosiliste villaste rätikutega. Kaunistusteks aetakse porstile peale nii palju kuldkardpaelu, siksakpaelu, siidipaelu, pitse, litreid ja klaashelmeid, kui abude ümber panna annab.

Poomvildsed valged viirad

Ajapikku kasus kuub aina pikemaks ning kuue viirad aina laiemaks. Viirgade madarapunasest on tänaseks saanud üsna hele oranžikas toon. 

Kuue alumist serva ehtinud põimitud pooga asemel tuli tarvitusele lai erksavärvilistest lõngadest kujutud või eegeldut pael. Teisekorra heegeldatakse paelale veel ka kirju pits serva. 

Uuema aja Sõrve kuub ulatub päris kinganinadeni. 

Et sõrulased pole riietust mitte sääduste vaid ikka omaenese tahtmise järgi teinud, leiab vana moe järgi tehtud kuue küljest teinekord tükkishoopis uuemat sorti porsti või vastupidi. Ka leinakuub võib teinekord punasekirju porstiga olla või punasel kuuel sinine porst. Mine siis võta kinni!

Parem kui kaks 

Sõrve naised kandsid tihtipeale seljas kahte kuube korraga. Pealpool kas uuem ja uhkem või siis tükkisoopis vanemat kirja kuub.

ERM-is on hoiul 19. saj lõpul tehtud foto, kus tagasõrve naise kaks kuube kenasti ka näha on. Tõenäoliselt üleni musta vanamoelise leinakuue änna alt paistab uuem ning pikem kirikuub. Just sedasi ollagi vanemal ajal leina-ajal ning eriti pidulikul puhul käidud.

Tänapäevane moe on teine ning elu vaesem, nõnda et sõrve naisel on änamasti umbest üks kirikuub seljas.


abud – õlad, turi, selja ülaosa

abude ümber – ümber õlgade, selga

aruline – sarnane, taoline, lähedane

eegeldut – heegeldatud

ete-nobest – eriti kiiresti, kiirelt, väledalt

kardkarp – plekkpurk

kasuma – kasvama

kirikuub – põikjooneline Sõrve rahvariideseelik

kirivööpael – kirivöötehnikas kootud rahvariidevöö

kujutud – kootud

kurdus, kurrudut – kurrutatud, plisseeritud

kuub – seelik, ka kleit

niidne aeg – tänapäev

poomvildne – puuvillane

porst – Taga-Sõrve rahvariideseeliku pihikuosa

selga ajama – selga tõmbama, üll panema

säädus – kord, seadus, eeskiri

teisekorra – mõnikord, vahel

täplik – raanutehnikas kootud kangas

tükkisoopis – hoopiski

umbest – täpselt, parajasti, parasjagu

vanemat kirja – vanema moe järele tehtud mustriga

viirg – laiem joon

änamasti – tavaliselt

änd – saba, siin seelikusaba

öieti – õigupoolest, korrektselt võttes, -tehes, -öeldes


Vanemat kirja Taga-Sõrve kuubesid on muuseumides hoiul kümmekond: ERM A 291:376; ERM 6071; ERM 12582; ERM A 291:239; ERM A 509:5104; SM 2032 T 203; SM 2055 T 209; SM 364 T; EVM E 130:62. 

Kuueta porste on tosinajagu: ERM A 291:376; ERM 6055; ERM 6067; ERM 12515; ERM 12516; ERM A 395:99; ERM 12555; ERM A 395:100; ERM A 509:2217; ERM A 509:2279; ERM A 559:685; ERM A 559:684; EVM E 130:64 

Uuemat kirja Jämaja kuubesid nii porstiga kui ilma leidub praegu veel tagasõrulaste kodudes, paarkümmend kuube on hoiul ka muuseumides:  ERM A 1020:106; ERM A 308:11; ERM A 358:27; ERM A 423:6; ERM A 443:69; ERM A 490:164; ERM A 490:163; ERM A 490:165; ERM A 509:2012; ERM A 509:2052; ERM A 509:2053; ERM A 509:2114; ERM A 509:2117; ERM A 509:2152; ERM A 561:156; ERM A 660:73; ERM A 978:7; SM 376 T 187; SM 2062 T 214; SM 10646:1; AM 27468 E 2914; AM 20644:1 E 2016; AM 4573 E 636.

Kolm uuemat porsti ilma kuueta veel lisaks: ERM A 509:2227; ERM A 490:142; ERM A 490:143 

Musti kuubesid ehk leinakuubesid on alles vähemalt neli: ERM 18838; ERM A 490:168; ERM A 509:2151; SM 374 T 185.


Projekti “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. 

Attäh kõigile osalistele! 

Särk ning käised – särk ja käised

Särk – see kõige omam oma riie 

Pikakäiseline küljesiiludega naisterahva särk ulatub sukapailani. Sadakond aastat tagasi kandsid sellist lihtsat särki Sõrve naised-tüdrukud sünnist surmani. Pikakäiseliste särkide all (vahel ka asemel) kantakse ka lihtsat käisteta alussärki või pihikut.

Särgiväel äi aita äste

Tänapäeval nähakse nii mõndagi nais-rahvatantsurühma laval, seljas vaid lihtne põlveni ulatuv särk või koguni käisteta alussärk. Kirivööpael uhkelt piha ümber säramas. Omal ajal ei tulnud taoline pesuväel ringikargutamine kõne allagi. 

Küll võisid särgiväel lipata ringi väikesed lapsed. Vaesematel mudilastel ei pruukinud sobivat mõõtu villast üleriiet alati ollagi. Ka noori tüdrukuid olla teinekord heinaajal üsna särgiväel nähtud. Kes aga end juba inimeseks pidas, särgiväel teiste silma alla ei sattunud.

Lihtne ning kaunistusteta

Laste särgid tehakse tänapäevalgi sagedasti lihtsad ja tikanditeta. Justnagu ka täiskasvanute egapäised töösärgid. 

Töösärgi käised, olgu küll ka otstest krousitud, tehakse oluliselt kitsamad kui pidusärgil. Tikandid, kui neid on, on napid. Vanemate särkide püstkrae on aga meie pilgu jaoks ehk ootamatultki kõrge –  7–8 cm. Kraed peavad kurgu alt koos kaks vahedega nööpi

Kangas, mida egapäise särgi tegemiseks tarvitatakse, on enamasti pleegitamata linune, teisekorra ka takune. Jäme kodukootud riie võib olla nii labane kui ka toimne. Tänapäeva inimese jaoks on toimne särgikangas ootamatultki paks. Nagu tugevamat sorti teksapüksiriie! 

Seevastu peenemate särkide-käiste valmistamiseks kootud kangas on hoopis teist masti. Peen kodukootud labane, uuemal ajal ka puuvillane poekangas.

Kirgukäised

Särgi või ka alussärgi peal kannavad Sõrve naised pidu puhul lumivalgeid käiseid. Talvel ka mitmeid korraga. Vanemamoeliste käiste kraed ning trümpisid kaunistavad ougud, anisilmad, tikiread, põimpilu, korrad, ristat löngad, tagid… Kinnituseks värvilisest klaasist silmadega vahedega nööbid. Laiust on vanematel käistel 30 cm ümber.

Uusim moe

Jämaja naiste uuemoelised kirgukäised on oma lihtsuses vaatamisväärsus omaette. 

Sagedasti poomvildsest kangast käiste pihaosa on napp ning ei ulatu hästi nabanigi. Püstkrae on samuti varasemaga võrreldes madalam ning käib eest ühe nööbiga kinni. Trümbid tehakse kitsad, ligikaudu tollised. 

Tikandeid uuemat tüüpi käistelt suuremat ei leiagi, on ainult tikipisteread. Teisekorra tehakse käiste ning krae servadesse tagiread. Sagedamini on kaunistuseks peale aetud paar rida peenist siksakpaela. 

Käistel aga võib laiust olla koguni 50 cm! Pikust antakse käistele samuti ohtralt, ikka et nende lopsakus eriti uhkelt esile tuua. Ning vaatepilt on tõesti muljetavaldav


anisilmad – suurte ümarate aukudega pilutikand

egapäine – igapäevane, tavaline, pidamise riie

kirivööpael – kirivöö, rahvariidevöö

korrad – tikitud read, tõenäoliselt kahekordsed ahelpisted

krousimakrookima, särkide puhul peenelt nõelkurrutama

linune – linane

ougud – augud, siin pilutikandid

peenine – peenike, peen, väike, kitsas

pikus – pikkus

poomvildne – puuvillane

ringikargutamine – lippamine, silkamine, kargamine, ka jooksutamine, tantsimine vm kiire liikumisviis

ristat löngad – tikand, tõenäoliselt ristatud lõngadega tikand

teisekorra – teinekord, vahel, mõnikord

tikiread – tikand, tõenäoliselt tikkpisteread

trümp, trümbid – mansetid, käiseotsad

vahedega nööbid – paarisnööbid, kaksiknööbid

äi aita – ei sobi, ei kõlba

äste – kenasti, hästi


Sõrvest kogutud särke on Eesti muuseumides vähemalt kuus: ERM A 12500; ERM A 509:4713; ERM A 509:4840; ERM A 509:5005; EVM E 130:63; EVM E 130:75.

Vanemat tüüpi tikitud käiseid leiab muuseumidest üheksa: ERM 6079; ERM A 443:70; ERM A 316:205; ERM A 506:147; ERM A 561:4; ERM A 835:33; ERM A 978:8; SM 373 T 182; AM 4577 E 640 

Uusimat tüüpi käiseid leiab mitmetes sõrulaste peredes, Eesti muuseumidest võib leida lisaks vähemasti viied käised: ERM A 490:161; ERM A 308:12; ERM A 490:161; SM 10646:2; EVM E 130:65


Projekti “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. 

Attäh kõigile osalistele! 

Oo, Sörvemaa ja ekspeditsioon etnograafiamuuseumisse

Terit sörulased ja muidu saarlased. Üks suurem on uudis see, et nüüdsama andresepäeval sai Torgu kuningriik päris oma ammetliku ümni. Andresepäeval oli ka Kirill I kroonimise 27. aastapäev ning sellel tähtsal päeval siis kuulutati see ammetlik ümn vällja. Aluseks oli sörve oma lauligu Tehu Õie laul “Oo Sörvemaa”. Peeter Vähi tegi sellele orkestriseade. Orkestreerimiseks tehti korjandus, väga paljud inimesed annetasid sinna raha. Sellega nüüd sai see orkestriseade tehtud ning ära salvestatud.

Sellel samal ajal kut Torgu omad kroonimise pidu pidasid ning oma ümni tegid käis Tammeougu Mari Peterburis…

Rahvariiete uurimise töö Foto: Mareli Rannap
Sörvekeelsed uudised 11.12.19

Timmi Helle jutustas Tammeougu Mariga sellest ekspeditsioonist vähe pikemalt:

Söuke Sörvemaa 06.12.19. Eksepeditsioon etnograafiamuuseumisse

Sörvemaa uudissi tegid koos Timmi Helle, Tammeougu Olku ning Mari, saate leikas kogu Tammeniidi Margus .

Sõrve varavedajad olid puugid

Kes igatseb võõrast vara, võib proovida seda kätte saada labase vargapoisi kombel, aga võib ka süveneda maagiamaailma ja teha omale nõiaväel töötava olendi – varavedaja. Kui proovida vanarahva õpetust mööda teha, läheb asi kohe ka keeruliseks: eri Eestimaa nurkades on teda tehtud, nähtud, nimetatud ja kasutatud erineval moel.

M.J. Eiseni „Krati-raamatus” on proovitud üle-Eestilist „tulihänna ja ta suguseltsiliste” süsteemi luua. Süsteemi aluseks pole võetud mitte Eesti piirkondlikud eripärad, vaid oletus, et eri nimetuste taga on erinevat liiki olendid: puugid tegelevad piima ja muude vedelike transpordiga, kratid erinevate esemetega, pisuhännad ja tulihännad paistavad silma tulejutiga, mis neil lennates taga on. Paljud kogutud kirjeldused toetavad sellist lähenemist, teised aga nimetavad erinevaid varavedajaid läbisegi nimedega.

Raamat pole küll teaduse viimane sõna, aga sellest tasub üht-teist siiski kõrva taha panna. Näiteks: õigeid trikke tundes on varavedajat võimalik lennust alla kukutada, kinni võtta, teda karistada ja temalt saak ära võtta. Üle maa tuntud võtete hulgas on näiteks oma pastlapaelte läbi lõikamine või oma hargivahest läbi vaatamine. Omapärast moodust Viljandimaalt kirjeldatakse raamatu loos „Wirk pisuhänd ja laisk pisuhänd”: aidas vahti pidanud peremees võtab pisuhännast kinni, loeb „1, 2, 4” ja hakkab pisuhända vemmeldama. Viimaks, kui tundub, et õpetus on kätte saadud, loeb peremees „1, 2, 3” ja pisuhänd pääseb minema.

Sõrve eripära

Sõrulased on varavedana kohanud puuki. Kui aabitsateo jaoks jutte koguti, saadi mõni kirjeldus jutustaja enda kohtumisest puugiga, mis oli aset leidnud 20. sajandi paarikümnendatel.  Ümberjutustused kellegi teisega toimunust on juba varustatud lisainfoga, et tegelikult ei ole puukisid olemas. Puugi omanikest teateid ei tulnud.

Kogunenu põhjal oli Sõrve puuk kolme jalaga karvane loom, kes liikus mööda maad hüpates või veidralt liibates. Eluka kaks esijalga olid lühemad, kolmas, pikem jalg oli taga ja puuk kasutas seda hüppele hoo andmiseks. Kes puuki ligemalt näinud, on tema nägu võrrelnud rebase omaga, pidamata kohatud elukat siiski rebaseks. Korra jäi puugist maha ka piimarada.

Rahvausundi ja muistendite andmebaasis leiab paar 19. saj. lõpust pärit lugu, kus sõrulane käib ise nõiaväel „vedajaks”. Sellised lood pole aga Sõrvest, vaid selle naabrusest kirja pandud. Hakkab tunduma kas sõrulaste ringkaitse või naabritepoolse demoniseerimisena, aga ju pole asi nii hull.

Küi – Puuk

Puugipask

Sõrve puugist jäänud piimarada pole midagi erakorralist. Piimavedajatel ikka juhtub, üle terve Eesti. Mujalt Eestist teame ka puukidest, kes kogutud piima oma kõhus töötlevad, nii et mahapillatu on juba kohupiim, või, ehk mõnel juhul mingi puugispetsiifiline piimatoode, mida ei julgekski suhu panna.

Seeneteadlased kinnitavad selliste lärakate olemasolu, aga pakuvad alternatiivse seletuse. Limaseente klassi kuuluvad seeneliigid on amööbisarnaste rakkude kogumikud, mis on silmaga nähtavad ja millest mõned meenutavad midagi hallituse ja kummaliselt töödeldud piimatoote vahepealset. Kõigele lisaks need kogumikud liiguvad, umbes millimeetri päevas. Üks limaseente liikidest on saanud austava nime puugipask (Fuligo septica).

Soovitus

Soovitame hoiduda naabrite vara omandamisest nii maagilisel kui muul kombel. Puuk on hirmuäratav ja ohtlik olend, selle tegija peab tihti hinge kuradile loovutama (on vastumeetmeid, aga me ei propageeri ka jokitamist). Varastamine on karistatav seadustega reguleeritud meetmetega. Kui ligimese vara järele tekib himu, mis ei anna rahu, soovitame selle pöörata inspiratsiooniks ja leida võimalus ausal teel naabrile järele jõuda.

Taritus sööd apput rokka ning riivipaltisid

Sörvekeelsed uudised 20.11.19

Sellekorra pole meite saade mitte ültseged Sörvemaal tehtud vaid tükkisoopis Taritus. Kui saa’p tee, siis Taritu on kena pisine küla Kihelkonna kihelkonnas, otse Sörvemaa piiri taga.

Taritu rahvamaja perenaine Aili oli kutsund karigonna muhulassi ning sörulassi omal vööraks. Selle ingede-aja piu kaks keikse tähtsamat asja olid muhulaste appurokk ning sörulaste riivipaldid. Tuba oli maiaste paletega rahvast täis ning akatuseks tegid sörulased ühe laari platisid otse publikumi silme all valmis.

Tammeniidi Elve keedab Taritu rahvamajas riivipalte. Foto: Tammeougu Oliver

Vaada, riivipaldid on souke söök mida enne söja tehti Eestimaa peel igas pool ning Sörrves tehasse paltisid otse tänase päävani. Saaremaal nimetatasse paltisid tükkisoopis pallideks, Muhus ning mujal iteldasse käkid.

Riivipaltisid tihasse riivit-tuhlist. Muljutasse märg välja ning pannasse praet sibult ning pekki sega, jämed jahu pannasse ko. Siis tihasse käte vahel kenad ümargused paldid ning keedetasse valmis. (Pikemalt saad lugeda siit: Paltide (käkkide, pallide) keetmine ja söömine Saaremaal)

Sellevasta muhulaste appurokk on tükkisoopis teist masti maius. Olgagid, et omal ajal es ole see nii maius ühtid. Appurokka tihasse peeneks tambit keedu-tuhlistest koes rugijahusid ko segas. Seda sonki keedetasse siis veel müdu tundi ning apendatasse kolm pääva. Apendamise aegas peab rokka segama ega korra kui potist möödakäimist on. Pärast keedetasse rokka veel ulga-aega ennem kut valmis saab. Suhkrut pannasse sisse ning ongid kena magusappu asi süia. Külma piima vöetasse peele ko ning.  Muhulased möistvad rokka ete müdut moodi tiha, meitel toodi ountest tihtud rokka ko maida! (Pikemalt saad lugeda siit: Hapuroka valmistamine Muhumaal)

Tuhliroka vaanad nooliti puhtaks ning keik kiitsid kenad muhulaste-sööki!

See on niid sörulastel selge, et muhulased möistvad ikke ete kenad toitu tiha!

Souksed luud ning uudised tulad sellekorra Sörvmaa piiri-tagant Taritust.

Sörvekeeltsid uudissi tegid seltsis Tammeougu Triin, Oliver ning Mari. Saate leikas kogu Tammeniidi Margus.

Kenad terist teitele!

Timmi Helle luuleraamat “Mere tagant tulevad linnud”

Mineva laupa käis tormituul üle Eestimaa ning es jäta meite kitsast Sörvemaad ka mitte putumata. Möne tunniga keis souke tuhin Sörvemaast üle’t pold aru säädust peel.

Elekter läks meitel muidud ko ära nindat nee kis umbest siis Ott Tänaku vöidu-söitu vahtisid pidid keikse pönevama kuha peel ise outusse kargma ning irmulise vaardiga Saaremaa peele televiisurid vaatma minema. Sellega oli muidud oma äda jälle. Mitmedkümned puud langesid selle valju tuulega teede peele maha nindat mönest poolt es saa mitte kippuma. Meite Salme vabatahtlikud päästjatele tuli veel ulga ümberkoutseid mihi abi ning seltsis tehti kövast saagidega tööd et teed lahti saaja.

Timmi Helle loeb luulekogu
Timmi Helle oma luulekoguga. Foto: Tammeougu Mari
Raadiosaade

Paragusti selle aegas istusime me Timmi Hellega kahegeista ouemajas, kuultsime tuule tuhinad ning jutustasime luuletustest ning luuletamisest. Vaada – Hellel tuli umbest luuleraamat trükist!

Souksed luud ning uudised tulad täna meite niid jälle kenalt tuulevaikselt ning päigest täis Sörvemaalt. Sörvekeeltsid uudissi tegid seltsis Timmi Helle, Tammeougu Mari ning Tammeniidi Margus.

Kenad terist teitele!

Kultuuriruumi rikkus Torgu kogukonna majas

Terit sörulased ning muidu saarlased. Mineva laupa oli sörrves ulga uuvitavad rahvast vööraks. Torgu vanas koolimajas ähk kogukonnamajas oli Eestimaal elavade väikerahvuste kogusaamine. Eesti folkloorinõukogu ning sörvemaa pärimuse selts seltsis korraldasid ning Torgu Kogukonnamaja inimesed ning ulga vabatahtlikke oli abis ning  sörvekeeltsed uudiste saate riburterid olid muidud ko igas pool akmas.

Sörvekeelsed uudised 9. 10.19

Külalissi oli sörrvees ete müdud masti ning egaüks näitis isioma kultuurist midad teistel ko. Keikidel olid omad uhked rahvariided selgas ning. Mordvalased keisid nindad rahad rindas kölisesid, mehhiklannal olid jällegid oranksid ning koldsed roesid pees… nigut löunamaa kounitaridel moodis on.

Mehhiko kleidid. Foto: SPS

Marilannad näitsid keikidel kuidas ete peent tikkimistööd tiha. Moldova naistel jällegid oli müdu-sidu söömategu ede vöötud – küpsetasid panni peel kooki – platsintad ning tegid pliita peel koussis maisileiba mamalõga’t. Akkijamad said omal Ukraina nuku pelenuška meisterdada. Muidud, ägas sörulased ko nöndasamati’s passi, külalistel näideti mismoodi ilpudest tuttisid tiha, käänisid ahju panna ning pärast kuda küpset kala sörme vahelt süia. Keikse oodetum öpituba oli sörulaste moodi limbusupi söömise öpituba, sellest said keik osa!

Limbusupi keetmine. Foto: SPS

Kui söömad söödud, said konserdil keik seitse rahvast korra loudile ko karata –  akatuseks eessörulaste Ammuker omade louludega ning seebere keik teised takapihta. Publikumi oli üsna mehesti Iidele söittand. Ning kui löppuks see müdut masti rahvas seltsis Nigeeria tanssi kukkus kargutama, vada see oli ete ütlemata kena pilt vaata! 

Nigeeria tanss. Foto: SPS

Seebere vötsid aga Mordvalased oma karmosska uuesti välja ning panid soukse piu püsti ‘t irmpsa kahju oli kui öö käde joudas ning arkimine ee löppes.

Tammeougu Olku ja Margus ajasid marilaste Lyudmilla Yamurzina ja tema abikaasaga vähe pikemalt Marimaast, maride kultuurist ja elust juttu.

Pikk intervjuu

Sõrve Värava Maja

Timmi Helle ja Tammeougu Mari keisid sellekorra Salmel Sõrve Värava Majas ning said tuttavaks Kristinat ja Vestaga.

Timmi Helle intervjueerib Kristinat ja Vestat. Mari hoiab toimuval kõrva peal
Timmi Helle intervjueerib Kristinat ja Vestat. Mari hoiab toimuval kõrva peal. Foto: Pääsu Parrest 2019