Sõrve varavedajad olid puugid

Kes igatseb võõrast vara, võib proovida seda kätte saada labase vargapoisi kombel, aga võib ka süveneda maagiamaailma ja teha omale nõiaväel töötava olendi – varavedaja. Kui proovida vanarahva õpetust mööda teha, läheb asi kohe ka keeruliseks: eri Eestimaa nurkades on teda tehtud, nähtud, nimetatud ja kasutatud erineval moel.

M.J. Eiseni „Krati-raamatus” on proovitud üle-Eestilist „tulihänna ja ta suguseltsiliste” süsteemi luua. Süsteemi aluseks pole võetud mitte Eesti piirkondlikud eripärad, vaid oletus, et eri nimetuste taga on erinevat liiki olendid: puugid tegelevad piima ja muude vedelike transpordiga, kratid erinevate esemetega, pisuhännad ja tulihännad paistavad silma tulejutiga, mis neil lennates taga on. Paljud kogutud kirjeldused toetavad sellist lähenemist, teised aga nimetavad erinevaid varavedajaid läbisegi nimedega.

Raamat pole küll teaduse viimane sõna, aga sellest tasub üht-teist siiski kõrva taha panna. Näiteks: õigeid trikke tundes on varavedajat võimalik lennust alla kukutada, kinni võtta, teda karistada ja temalt saak ära võtta. Üle maa tuntud võtete hulgas on näiteks oma pastlapaelte läbi lõikamine või oma hargivahest läbi vaatamine. Omapärast moodust Viljandimaalt kirjeldatakse raamatu loos „Wirk pisuhänd ja laisk pisuhänd”: aidas vahti pidanud peremees võtab pisuhännast kinni, loeb „1, 2, 4” ja hakkab pisuhända vemmeldama. Viimaks, kui tundub, et õpetus on kätte saadud, loeb peremees „1, 2, 3” ja pisuhänd pääseb minema.

Sõrve eripära

Sõrulased on varavedana kohanud puuki. Kui aabitsateo jaoks jutte koguti, saadi mõni kirjeldus jutustaja enda kohtumisest puugiga, mis oli aset leidnud 20. sajandi paarikümnendatel.  Ümberjutustused kellegi teisega toimunust on juba varustatud lisainfoga, et tegelikult ei ole puukisid olemas. Puugi omanikest teateid ei tulnud.

Kogunenu põhjal oli Sõrve puuk kolme jalaga karvane loom, kes liikus mööda maad hüpates või veidralt liibates. Eluka kaks esijalga olid lühemad, kolmas, pikem jalg oli taga ja puuk kasutas seda hüppele hoo andmiseks. Kes puuki ligemalt näinud, on tema nägu võrrelnud rebase omaga, pidamata kohatud elukat siiski rebaseks. Korra jäi puugist maha ka piimarada.

Rahvausundi ja muistendite andmebaasis leiab paar 19. saj. lõpust pärit lugu, kus sõrulane käib ise nõiaväel „vedajaks”. Sellised lood pole aga Sõrvest, vaid selle naabrusest kirja pandud. Hakkab tunduma kas sõrulaste ringkaitse või naabritepoolse demoniseerimisena, aga ju pole asi nii hull.

Küi – Puuk

Puugipask

Sõrve puugist jäänud piimarada pole midagi erakorralist. Piimavedajatel ikka juhtub, üle terve Eesti. Mujalt Eestist teame ka puukidest, kes kogutud piima oma kõhus töötlevad, nii et mahapillatu on juba kohupiim, või, ehk mõnel juhul mingi puugispetsiifiline piimatoode, mida ei julgekski suhu panna.

Seeneteadlased kinnitavad selliste lärakate olemasolu, aga pakuvad alternatiivse seletuse. Limaseente klassi kuuluvad seeneliigid on amööbisarnaste rakkude kogumikud, mis on silmaga nähtavad ja millest mõned meenutavad midagi hallituse ja kummaliselt töödeldud piimatoote vahepealset. Kõigele lisaks need kogumikud liiguvad, umbes millimeetri päevas. Üks limaseente liikidest on saanud austava nime puugipask (Fuligo septica).

Soovitus

Soovitame hoiduda naabrite vara omandamisest nii maagilisel kui muul kombel. Puuk on hirmuäratav ja ohtlik olend, selle tegija peab tihti hinge kuradile loovutama (on vastumeetmeid, aga me ei propageeri ka jokitamist). Varastamine on karistatav seadustega reguleeritud meetmetega. Kui ligimese vara järele tekib himu, mis ei anna rahu, soovitame selle pöörata inspiratsiooniks ja leida võimalus ausal teel naabrile järele jõuda.

Taritus sööd apput rokka ning riivipaltisid

Sörvekeelsed uudised 20.11.19

Sellekorra pole meite saade mitte ültseged Sörvemaal tehtud vaid tükkisoopis Taritus. Kui saa’p tee, siis Taritu on kena pisine küla Kihelkonna kihelkonnas, otse Sörvemaa piiri taga.

Taritu rahvamaja perenaine Aili oli kutsund karigonna muhulassi ning sörulassi omal vööraks. Selle ingede-aja piu kaks keikse tähtsamat asja olid muhulaste appurokk ning sörulaste riivipaldid. Tuba oli maiaste paletega rahvast täis ning akatuseks tegid sörulased ühe laari platisid otse publikumi silme all valmis.

Tammeniidi Elve keedab Taritu rahvamajas riivipalte. Foto: Tammeougu Oliver

Vaada, riivipaldid on souke söök mida enne söja tehti Eestimaa peel igas pool ning Sörrves tehasse paltisid otse tänase päävani. Saaremaal nimetatasse paltisid tükkisoopis pallideks, Muhus ning mujal iteldasse käkid.

Riivipaltisid tihasse riivit-tuhlist. Muljutasse märg välja ning pannasse praet sibult ning pekki sega, jämed jahu pannasse ko. Siis tihasse käte vahel kenad ümargused paldid ning keedetasse valmis. (Pikemalt saad lugeda siit: Paltide (käkkide, pallide) keetmine ja söömine Saaremaal)

Sellevasta muhulaste appurokk on tükkisoopis teist masti maius. Olgagid, et omal ajal es ole see nii maius ühtid. Appurokka tihasse peeneks tambit keedu-tuhlistest koes rugijahusid ko segas. Seda sonki keedetasse siis veel müdu tundi ning apendatasse kolm pääva. Apendamise aegas peab rokka segama ega korra kui potist möödakäimist on. Pärast keedetasse rokka veel ulga-aega ennem kut valmis saab. Suhkrut pannasse sisse ning ongid kena magusappu asi süia. Külma piima vöetasse peele ko ning.  Muhulased möistvad rokka ete müdut moodi tiha, meitel toodi ountest tihtud rokka ko maida! (Pikemalt saad lugeda siit: Hapuroka valmistamine Muhumaal)

Tuhliroka vaanad nooliti puhtaks ning keik kiitsid kenad muhulaste-sööki!

See on niid sörulastel selge, et muhulased möistvad ikke ete kenad toitu tiha!

Souksed luud ning uudised tulad sellekorra Sörvmaa piiri-tagant Taritust.

Sörvekeeltsid uudissi tegid seltsis Tammeougu Triin, Oliver ning Mari. Saate leikas kogu Tammeniidi Margus.

Kenad terist teitele!

Timmi Helle luuleraamat “Mere tagant tulevad linnud”

Mineva laupa käis tormituul üle Eestimaa ning es jäta meite kitsast Sörvemaad ka mitte putumata. Möne tunniga keis souke tuhin Sörvemaast üle’t pold aru säädust peel.

Elekter läks meitel muidud ko ära nindat nee kis umbest siis Ott Tänaku vöidu-söitu vahtisid pidid keikse pönevama kuha peel ise outusse kargma ning irmulise vaardiga Saaremaa peele televiisurid vaatma minema. Sellega oli muidud oma äda jälle. Mitmedkümned puud langesid selle valju tuulega teede peele maha nindat mönest poolt es saa mitte kippuma. Meite Salme vabatahtlikud päästjatele tuli veel ulga ümberkoutseid mihi abi ning seltsis tehti kövast saagidega tööd et teed lahti saaja.

Timmi Helle loeb luulekogu
Timmi Helle oma luulekoguga. Foto: Tammeougu Mari
Raadiosaade

Paragusti selle aegas istusime me Timmi Hellega kahegeista ouemajas, kuultsime tuule tuhinad ning jutustasime luuletustest ning luuletamisest. Vaada – Hellel tuli umbest luuleraamat trükist!

Souksed luud ning uudised tulad täna meite niid jälle kenalt tuulevaikselt ning päigest täis Sörvemaalt. Sörvekeeltsid uudissi tegid seltsis Timmi Helle, Tammeougu Mari ning Tammeniidi Margus.

Kenad terist teitele!

Sõrve Värava Maja

Timmi Helle ja Tammeougu Mari keisid sellekorra Salmel Sõrve Värava Majas ning said tuttavaks Kristinat ja Vestaga.

Timmi Helle intervjueerib Kristinat ja Vestat. Mari hoiab toimuval kõrva peal
Timmi Helle intervjueerib Kristinat ja Vestat. Mari hoiab toimuval kõrva peal. Foto: Pääsu Parrest 2019

Jökk – jakk

Uued tuuled tõid maailmamoe muutused ka Sõrvemaale. Nõnda hakkasid 20. sajandi alguses naisterahvad endale ete purtsiguid kampsuneid ehk jökke õmblema.

Jökid õmmeldakse sagedasti tumesinisest villasest poekangast. Kaunistatakse metsiku uljusega – roosilised kangad, pitsid, paelad, laiad kirjud kandid, mõõdutundetud aplikatsioonid.

Peen lõige

Üsna lühikese ja laia jöki alaserv on kaunikaareline. Eest ning tagant pikem, külgedelt napilt vööni.

Käised on õlgade juurest laiad ning puhvis. Jökivarrukas ise on lühikesevõitu. Tikitud käiste trümbiots ulatab jöki üsna kitsast varrukasuust parasjagu välja.

Kaelaauk seevastu on üpris väike. Paistma jäävad vaid särgi püstkrae ja ehk ka kõige ülemine sõlg. Kui sedagi.

Viss asi

Jökile õmmeldakse alati ka vutter. Sedasi peab kampsun kenasti tuult ning on kevadel-sügisel mõnus üle võtta. Aplikatsioonid õmmeldakse jökile külge läbi voodri. Käsitsi. Sedasi saab vutter tiheli läbi tepitud ning jökk püsib kenasti trois.

Suisel ajal võib omale ka heledast sitsist jöki õmmelda. Sitsijökile tehakse samuti vooder. Sõrulane ei hakka mingi liru riide peale asja-värki raidama!

Uue jökiga käiakse kodunt väljas. Vana kulund jökiga aitab kodus ka talitada.

Uus moe

Jökk on uuema moe järele tehtud asi. Nii et jöki juurde põlle ega taskut ei tarvitata. Ka pea passib jökikandjal mütsi või rätita jätta.

Jökiga Sõrve naine saab südamerahus mistahes moodsa soenguga ringi patseerida!


  • asja-värki – asju, materjali, varandust vmt
  • ete – õige, eriti
  • jökk – jakk, pintsak
  • kampsun – jakk, jökk, naisterahva pintsak
  • liru – õhuke, hõre ja kehva riie
  • moe – komme, viis, tava, mood
  • patseerima – jalutama
  • purtsik – edev, silmatorkav, toretsev
  • raidama – raiskama, kulutama
  • suine aeg – suvi
  • tiheli – tihedalt
  • trois – vormis trümp – varrukamansett
  • viss – tihe, vett- või tuultpidav, korralik
  • vutter – vooder


Sõrvest kogutud villaseid naiste jökke on Eesti muuseumides kolm. Ansekülast ERM A 582:88 ja Jämajast ERM A 490:167 ning ERM A 1020:211.

Heledaid sitsijakke on alles kaks: ERM A 490:158; ERM A 490:159, mõlemad Jämaja kihelkonnast.

Fotodelt leiab mitmeid Jämaja kihelkonnast pärit jökikandjaid, mõned eredamad näited on: SM F 3761:2687; ERM Fk 580:13; ERM Fk 580:46.


Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. Aitäh kõigile osalistele!


Elina Kostabi

Helle ja Olku vestlesid Elina Kostabiga.

Lühike saade
Elina Kostabi Mihkli talu tiigi kaldal. Foto: Tammeougu Oliver SPS

Kindad

Kindaid mõistavad Sõrve naised nii kududa kui ka kanda. Sõrve kuue ning vammuse või kasuka juurde kantakse õige mitut sorti kindaid. Näiteks vähese vikli ning randmekirjadega ehitud tumesiniseid sõrmkindaid.

Saaremaised pidulikumad-peenemad kindad kootakse lühikese varrega. Nii kinnaste randmekirjad kui ka trümbiotsa tikandid peavad kenasti näha jääma. Ega neid näputöö meistriteoseid alati sooja pärast kantagi!

Korralikud tiheli kootud kindad on ikka väärt kingitus olnud. Sobivad näiteks ämmale, kavalerile, magistritöö juhendajale jpt.

Värtnaveeretamine

Pisut enam kui poolsada aastat tagasi jätsid perenaised vokid maha. Kusagil möödunud sajandi kuuekümnendatel. Oma lammaste villad vahetati villavabrikus lõnga vastu. Olulise erandiga. Kinnaste jaoks kedrati lõnga veel aastakümneid käsitsi.

Omakedratud lõnga on ikka pehmemaks ja soojemaks peetud kui vabriku oma. Kindalõngaks valib perenaine kõige pehmemad ja paremad villad. Pealegi saab sedasi lambavilla hulka ka koera või jänese sooja aluskarva lisada.

Sinivalged kirjad

Sõrve lemmikkindavärvideks on kaua aega olnud tumesinine ja valge.

Koduste kinnaste sisse kootakse ka lambakarva kirju – halli, pruunikat ning peaaegu musta tallevillast lõnga. Väheke värvitakse lõngu taimedega. 19. sajandi teisest poolest alates on sõrulased armastanud eredaid poevärve tarvitada. Säragu need siis ostetud või omatehtud lõngal.

Igal kindakudujal on oma lemmik kindakiri. Juba vanast ajast on sagedasti tarvitatud näiteks aknaruudu- või kalavõrgukirja. Kootakse ka lihtsaid täplikke või putlikke neolõngast kindaid.

Eriti külma ilma puhuks kootakse aasadega kindad. Need näevad välja kui täplikud käpikud, ent seespool on iga täpi juures lõngast aasake. Aasad annavad kindale kõvasti soojapidavust juurde.

Käpused

Kalamehed ning muud sõrulased, kes palju väljas talitavad, kannavad käpuseid. Mõni ütleb ka kätised. Need on sõrmedeta (töö)kindad. Vahel katavad käpused vaid käerandmed. Uhkematel on iga sõrme jaoks pesa ning peened kirjad käeseljal.

Vahel tehakse käpustele ka lapp, mille saab üle sõrmede tõmmata.

Ülepeapaelad

Kui kindad kipuvad kaduma, palistatakse kahe kinda koospidamiseks pael. See jookseb ühest vativarrukast sisse ning teissel jälle välja.

Enamasti on kadumishimulised just laste kindad. Paela põimimine pole ka vanadel keeldut mitte.



keeldut mitte – ei ole keelatud

kiri – muster

käpus – sõrmedeta kinnas, randmesoojendaja

kätis – sõrmedeta kinnas, randmesoojendaja

lühikese varrega kindad – lühikese randmeosaga kindad

neolõng – mitmevärviline lõng

palistama – punuma, põimima

putlik – peene juhusliku mustriga

teissel – teisel pool

tihed kirja – peenemustriline

tiheli – tihedalt

trümp – varruka mansett

täplik – täpiline

vatt – lihtne mantel või jope, soe üleriie

kiri – muster

käpus – sõrmedeta kinnas, randmesoojendaja

kätis – sõrmedeta kinnas, randmesoojendaja

lühikese varrega kindad – lühikese randmeosaga kindad

neolõng – mitmevärviline lõng

palistama – punuma, põimima

putlik – peene juhusliku mustriga

teissel – teisel pool

tihed kirja – peenemustriline

tiheli – tihedalt

trümp – varruka mansett

täplik – täpiline

vatt – lihtne mantel või jope, soe üleriie


Ansekülast on Eesti Rahva Muuseumi kartoteegi andmetel muuseumis alles neli paari kindaid:  ERM A 290:733, ERM A 290:734, ERM A 290:735, ERM A 290:736.

Kinnaste ja käpuste kandmist on näha ka mõnel pildil, näiteks ERM Fk 187:34, ERM EJ 148:6.


Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.

Aitäh kõigile osalistele!


Provintsiteatrite päevad 2019 Salmel

Tammeougu Mari ja Olku käisid Salmel Provintsiteatrite päevadel.

Provintsiteatripäev 2019 logo

Kokku said pikad jutustused mida kohe kuidagimoodi ei raatsinud tükkideks lõikuda.

Provintsiteatrite päevade pikad intervjuud

Raadiumi jaoks sai lühem siiski tehtud kah.

Lühike saade

Vammus

Anseküla naise vammus on lambahallist tüssist elegantne riie. Uljalt taljesse hoidev lõige. Punase (leinaajal mustaga) üle löödud kantlik kaelaava. Vammuse änna 7–9 sügavat kurdu annavad riidetükile isikupära. Ilupistetega rõhutatud kaarjad seljaõmblused lisavad graatsiat veelgi.

Vammuse alt laialihoidvate hõlmade vahelt paistavad kenasti ära nii põll kui ka taskuserv. Põllekaunistused – pitsid, narmad, siid- ning karrapaelad – õmmeldakse just vammuse allääre mõõdu järele põlle alaossa.

Tüss on tõhus

Vanemal ajal aeti vammus pidulikul puhul pea alati selga. Lõunamaist soojust näeb siin harva ning ega suuri pidusid-pulmi suvel peetudki. Kena ilmaga võtavad tõsised sõrulased loogu või ösuvad vilja, mitte ei karga pidusid pidi.

Noorte inimestega on asjalood muidugi igal ajal pisut teised olnud.

Enamasti kannavad Ees-Sõrve naised vammust ikka vilu ilmaga. Tüss on ju tõhus kangas. Tüssine vammus seisab toanurgas toeta püstigi, kui pisut takka aidata. Pealegi, võimalusel kannab Sõrve emane kahte kuube korraga seljas.

Ei, külma pole Sõrve riideid kandes küll tarist karta mitte!

Rinnarätt

Vammuse ja abu kantliku joonega suur kaelaava jätab rinnale sätitud ehted kenasti näha, ent on külmaga täitsa sobimatu. Seetõttu kantaksegi vammusega alati rinnarätti. Räti eesmised nurgad pistetakse vammuse sisse. Tagumine rätiku nurk hoiti vanemal ajal vammuse sees, uuemal ajal seeratakse vammuse peale.

Rinnarätiks sobib nii ruutlik linune Sõrve rätik kui ka peenvillane roosiline poerätik.

Vammus sobib kandmiseks ka suviselt soojal ajal. Tiinat pildistas Liisi 2018.



kantlik – nurgeline, kandiline

kurd – volt, korts

kuub – seelik või kleit

linune – linane

loogu võtma – heina kokku panema

pidusid pidi – mööda pidusidruutlik – ruuduline

seerama – sättima

selga ajama – selga panema

tarist – tarvis

tüss – täisvillane uhutud kodukootud kangas

veerded – kandid

vilja ösuma – teravilja sirbiga lõikama

änd – saba, seelikusaba, tagumine mantliserv

üle löödud – palistatud, kanditud


Anseküla vammuseid on muuseumides alles vähemalt neli: ERM 5970; ERM A 291:357; ERM A 951:123; SM 363 T 181.


Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. Aitäh kõigile osalistele!


Kevadine kellukeeramine

Tammeougu Mari ning Olku käisid Ees-Sörves uurimas mis need inimesed sealkandis ka suveajast arvavad.

Sörvekeelsed uudised pikk saade
Uustlu Luule ja Tammeougu Mari arutavad kellakeeramise üle
Uustlu Luule ja Tammeougu Mari. Foto: Tammeougu Olku
Sörvekeelsed uudised 10.04.19 lühike saade