Lugu pättide valmistamisest ja kandmisest Sõrves ja mitmel pool Saaremaal Entsel aal ning niidsel aal Uurimistöö: Vesikonna Katrina ja Tammeougu Mari Projekti eestvedaja: Vesikonna Katirna Mis pätt? Tänapäeval teatakse, et kui pätid, siis ikka (ja ainult) muhulaste uhked tikitud pätid. Siiski kanti üsna sarnaseid, mitte küll enamasti nii uhkeid jalavarje, …
Anseküla naiste peakattevalik on olnud üsna mitmekesine. Varemalt kanti nii sarilikülli kui tanu, 19. sajandi keskpaiku lisandus varrastel kootud tuttmüts. Pearätik veel pealekaub
Köva kut tallanahk Sõrve naised on ikka olnud kokkuhoidliku ning praktilise meelega. Nõnda on Ees-Sõrve emased käinud igal võimalusel paljajalu. Justnagu lapsed ja nooredki. See on ka üks põhjusi, miks Sõrve naised armastavad sukavarsi kanda. Kui säärtel soe, ei hakka ka varvastel nii kergesti külm. Pättjalad Saaremaa laste ning noorte …
Naisterahvad, elagu kustahes ilma otsas, armastavad ikka endale iluvidinaid külge riputada. Eessõrulased pole teisest puust tehtud mitte. Hõbeseppade meistritöid kantakse siin rohkesti. Näiteks on sõrulastel olnud ikka kombeks pidupuhul sõrmuseid kanda. Nii kiviga kui ka lihtsaid. Neid võib teinekord pea igas sõrmes leida. Isegi mitu tükki ühes sõrmes! Sõled – …
Punane kaitsekiri Anseküla kirivööd on laiad ja üldmuljelt punasetoonilised. Vanematel vöödel taustaks sinakashall linane, kirjalõngaks soe punane villane. Moodsamatel vöödel võib taustalõng ka must, eresinine või lilla olla. Tihti on uuemate vööde lõim poomvildne või vildne. Kirivöö üldmulje on ajast aega olnud sarnane. Soe punane, millel korduvad peenejoonelised rombid, diagonaalid, …
Põllepõli algab pruudieas Peenest kangast ning kaunistatud pidupõll on ajast aega naisterahva ehe olnud. Tööpõll, mida kantakse teiste riiete kaitseks, on sootuks teine asi. Üldiselt on Eestimaal põllekandmine abielunaise tunnuseks. Sõrves kannavad põlle ka meheleminekueas neiud. Sõrve riide juurde kantakse põlle vaid tõeliselt pidulikel puhkudel. Kui aga abielunaine omale tanu …
Sõrve naisterahva kuub on tõhus riie. Poolvillane atlaskoes seelik, mille külge on õmmeldud täplik abu. Ega muul moel seda rasket riiet seljas pidada saakski. Sõrve naine võtab kuubesid teinekord lausa mitu tükki üle. Uuem-uhkem peale ja sandem alla. Teinekord jälle vastupidi. Oleneb situatsioonist. Kirikuuekiri Varasemal ajal ulatusid mustad helekollase ännaga …
Patsi plettimine Ees-Sõrve pikajuukselised naised kannavad Sõrve kuue juurde ühte punutud patsi. Pats kinnitatakse pika ja laia lindiga (laiust toll kuni vaks, pikkust terve süld). Pats pletitakse nii pikk kui annab – juuksekarvaotsteni välja, uhke lehv otsa. Patsipael jutustab Kui uhket siidlinti võtta pole, võib ka kanga servast käristatud või …
Anseküla naiste särgil ning käistel on püstkrae. Et need ikka püsti kah püsiks, kinnitatakse kraeserv kurgu alt kaksiknööpidega. Seepärast ongi Sõrve käiste kraedelt ja trümpidelt võimalik leida hulgaliselt nööpauke, ent ei ainsatki nööpi. Kaksiknööp tähendab kaht kannaga nööpi, mis omavahel vaskketikese või konksukesega ühendatud on. Särkidel on kraenööpe enamasti kaks …
Särk on ihu ligi Särk on nii meeste kui ka naiste, vanade kui ka noorte poolt kantav riietusese. Sukapaelani ulatuvat pikkade varrukatega linast särki kantakse nii kodus kui ka väljas. Suisel ajal ning egapäiselt tõmmatakse kuub otse särgi peale. Pepsimal naisterahval on särk valgest pehmest poekangast. Särk võib olla ka …
