Vipi Kaupo isa mäelestused
Timmi Helle ajab Sörulaste Raadiu saates juttu Vipi Kaupoga, kes andis välja sörvekeeltse raamatu, kus on kirjas tema isa Bernhard Vipi mäelestused.
Timmi Helle ajab Sörulaste Raadiu saates juttu Vipi Kaupoga, kes andis välja sörvekeeltse raamatu, kus on kirjas tema isa Bernhard Vipi mäelestused.
Sellekorra jutusdab Sörulaste Raadiu saates Tammeougu Mari ühe luu, mille kuultsime Prantsusmaa teeduse mihe Jean Leo Leonardi käest. Taa on murrete uurija ehk dialektuloog ning keis mineva sügise meitel sii Sörvemaal külas.
Sörvekeeltsed uudised, Vikerraadio eetris 10.09.2025 Sörulaste Raadiu alustab uut hooaega! Selle puhul meenutavad Timmi Helle ning Tammeougu Mari, mis keik suvel tehtud ja nähtud sai. Juttu tuleb nii väljasöitudest Ida-Virumaale kui Talina linna suurele laulu-ja tantsupeole. Aga sörulased mitte ainult ei käi külas teistel, vaid külla tullakse meilegi. Mari räägib, et Sörvemaad …
Septembrikuu esimesel reedel said murdekeele huvilised Salmel kokku Prantsusmaalt pärit dialektoloogiJean Léo Léonardiga. Kokkutulnuid üllatas külalise suurepärane eesti keele valdamine. Lühikesessissejuhatuses rääkis külaline mudekeelte olulisusest rahvaste kultuuripärandi hoidmisel. Laboris osalejadjagunesid murdekeelsete tekstide koostamiseks töörühmadesse. Ülesandeks oli koostada vabalt valitudesemest või olendist jutuke mina-, tema- ja nemad-vormis. Umbes tunni möödudes olid …
Sörvemaa Pärimuse Seltsi esindus käis Euroopa päeval Narvas keeltekohvikus sörve keelt tutvustamas.
Ilmunud on uus lasteraamat – Jana Maasiku “Neetud aare”. Raamatu tegevus toimub autori lapsepõlvesuvede mail Toomalõuka ning Lahetaguse külades. See kant on väga tuttav ka Taritu külast pärit Timmi Hellele, kes tõlkis raamatu dialoogid kohalikku murdekeelde. Tammeougu Mari käis Timmi Hellel külas ning kuulas Helle muljeid tõlgitööst.
Sörulaste Raadiu oktoobrikuises saates teevad Helle ning Mari juttu Värskas toimunud pöliskeelte konverentsist, emakeelest ning muust.
21. oktoobril 2022 said Talinas Teaduste Akadeemia saalis kogu murdekeelte püsimise nimel tegutsejad üle Eestimaa. Toimus üleriigiline murdekonverents “Eesti keel – pöline ja rikas”
Eestimaa edelanurgas merre sirutuval Sõrve poolsaarel elavat rahvaraasu (sõrulasi) tabab aeg-ajalt ja ette teatamata nimehäda. Häda saab alguse sellest, et muu maailm, eeskätt Eestimaa, ei tunne meie kodukandi, emakeele ega elanike nimetusi1.
Lühike saade: Pikk saade: Tammeougu Mari käis Torgu kogukonnamajas sörve keelest rääkimas. Mägindi Olev meenutas lapsepõlve ja rääkis muud Sörvemaaga seotud juttu