Sörvemaa Pärimuse Seltsi Uueaasta köne 2022

Köne luges ede Ristipõllu Tuule

Köne kirjutasid Tammeougu Oliver, Tammeougu Mari ning Tammeniidi Margus


Sörvemaa Pärimuse Seltsi Uueaasta köne 2022

Terit sörulased ning muu rahvas lisidal ning kougel!

Olen Ristipõllu Tuule ning könelen teitega Sörvemaalt. Sellelt saare moodi poolsaarelt Läänemeres. Olen sündind sörulane, ühe pölise kulduuri kandia Sörvemaa Pärimuse Seltsis tegutsev noor. Pärimuse selsi siht on Sörvemaa ning sörulaste isioma kulduuri püsimajäämine – umbest sedasammati kut pailudel sörulastel. Niidse aa elu näidab, et see pole meitel mitte lihtne ülesanne.

Pöliskulduurid äi ole äi sii Sörrves äga koeskis mujal, olemas isiäranis.

Kulduur on kut kolmaintsus. Olemas pidavad olema nii 

  • küla (ähk inimesed kis seda kulduuri kandvad), 
  • koht (ähk maa, koes nee kulduuri kandiad elavad) kui muidud 
  • kulduur isi (nendesamade vabade inimeste isiomane tegutsemise moe). 

2020 aasta löppus teritasime sörulassi. Selle aasta akaduses räägime Sörvemaa isioma kulduuri aluspöhjast – meite maast ning maastikest. 

Meite rannad, karjamad, metsad ning vanad külad – keik see suunab sii Sörrves elavad inimesed mötlema, könelema, tundma ning tegutsema sedati nigut nad umbest sii mötlevad, könelevad, tundvad ning tegutsevad. Ning meite kuhalik isiomane mötte, köne ning tegutsemise moe loob ning möjudab sedasama isiomast ilma meite ümber. Sörulased loovad isioma maastikku. 

  • Sörve vallali merevaated ning ätsid täis rohumad on mailmas ainaldis seebere olemas, et kedad karjadab ranndas loomi.
  • Kenad külatänavad ning kordas vanad elud-ooned on olemas sest kedad on nee korda teind, keskid oolitseb ouede ning lillepalide eest 
  • Kala on meite söömarenni peel seebere kut kedad keib merest kala püidmas. Muidud umbest siis kui seda va kala säel meres ikke on ko.

Kis nee “kedad” küll on, kis tegad keiki neid meite isioma kulduurile olulissi asju? Tegad umbest selle pärast, et tahtvad. Teissi elamise vöimalussi on pailu änam. Ning nee teised vöimalused on pailu löbusamad. Aga nee “kedad” tahtvad ikke minna seda isiomast ning keerulismad teed. Tahtvad, sest see on nende isioma kulduur. 

See on meite, sörulaste, isioma kulduur mida sedati egapäise töö ning teuga alal oitasse.

  • Samal ajal keib aga egas suuunas vali metsaraiumine, rahidasse puruks linnupesi, teid, alligusooni ning vanu raavisid ning jäetasse lagele jäend puud tuule luhkuda. 
  • Mereäered ning külateed pannasse kinni, et oma suvilad vöi tühja runti umbest isiäranis pidada. 
  • Planeeridasse mailmadusuuri tuuliguparkisid, mis muutvad taeva tükkis teiseks, peletavad elusa looduse nii öhust kut veest ning muutvad ümberkoutse ilma inimesel elamiseks kölbmaduks. 
  • Entsed talukuhad, mille kidad tahaks ähk omal ning lastel elamise paigaks tiha, jäevad inimestest tühjaks. 

Souksed teud äi loo mitte meite isiomast maastikku äga kulduuri.

Souksed teud äävidavad meite isioma kulduuri.

Muidud, äga ilma puidu ning elektrida ko äi saa kenast elada. Koeskil pidavad nee laastud ning ähk teisegorra ko suled lindma. Entse-aa elude-oonede jäuks sai ko ühekorra puud maha raiut. Vaada’t keikides eludes on elekter sehes, koeskilt see elekter seie ju jouab. Soukest eri – koes kena ning mingi kulduuri oidmiseks tarbline maastik ehidusmaterjaali vöi elektri vasta vahedasse – on möistlikul ulgal möistlik tiha küll.

Vötam täna seda keike ädaks, sest sii Sörrves keib umbest selle eri sandem pool. Meite isioma maastik kaub ning meie, kis me sii elame, äi saa vastu mitte midad kena. Puud söitvad kougele, saadud raha nindasammati. Elekter äi ole tuuligu körrvas elades mitte paramdi kädesaadav ning teenidut raha jooseb meitel teedmata suunas.

Kui assja lisemalt vaata ning natuse järge möölda on selge, et sedasorti eri pole umbest ainumas vöimalus. Meite maastikke saab ka majanduse eeks teisemdi tarvidada. Ähk jätaks suurema jäu puid metsa kasuma ning äi akiks tuuligute tiivaste vahel meitest ülelindvaid miljuneid rändlinde? Teem pire pisemad tuugenid ning ka önnedus on lindude ning kalade jäuks ulka piskum. Sörulaste jäuks nönnasammadi.

Vöi vötam turismi, mis sii Saaremaal privilegeeritud majanduse aruks tousend on. Turism, see jo otse seisab selle peel püsti, et meite loodus ning külatänavad on kenad. Uurimine näidab, et seie Saaremaale tullassegeed otsima puhast loodust ning vaikust. 

Panga äere peel saab kohved ning suveniirisid müia, vana moe järge külas on ete kasulik külalissi majutada. 

Suitsulest on kut söödav saarlase visiitkaart! 

Kui meite maastigud on nii looduse kui kulduurilises möttes elus ning terved, siis see on kasulik mitte umbest saarlastele vaid ka turismi-erile. 

Nöndat sa ähk mötled, et nee kaks – meite isioma kulduur ning turismieri – saavad ähk kenast läbi?

Ähk on turismi möju isioma kulduurile isigid kasulik? Vööraste röömuks püsti pantud meelelahutamise külad, viikingilaeva moodi asjad, elamuse ning muud keskused ning rahvatansi etendused ju rikastavad keikide elu. Konserdile ning kohvigusse pole keeldut sörulasel-saarlasel sisse minna! Kui raha on – mine ning naudi!

Lisemalt vaates on selge, et meite isioma kulduur ning turismieri äi saa aga präegast mitte kenast läbi. Isioma kulduuri ning maastike taasloomise kuha peelt on nee turisti jäuks loodud nähtused aga otse kahjulikud. 

Kui külalisele mööldut meelelahudus kuhalikule ko midad pakub, isigid siis äi ole see mitte meite isioma kulduuri oidmine. See on meite isioma kulduuri asendamine ühe teise kulduuriga.

Bussitäite koupa vöörastega keib seltsis lärm ning tallamine, praamisabad, pahategijad, prügi ning isiäranis olemise kautsiminek. 

Souksed omainimeste jäuks sandid asjad on vööraste jäuks ko sandid ning toukavad neidsamasid kangest kutsut vööraid kougemale. Meitel omal pole turistide avasdut väert kuhtadesse änam asja muidu kut tagajärgesid koristama. 

Olgageed turismiedevötjad tublid ning möistusega inimesed, olgageed et Saaremaad müivad valdas püudäis spetsialistisid, pole sii peemist möistetud. See, mida vöörad seie vaatma tulad, on meite isioma kuduurikandjate, meite maastikkude taasloojate egapäise töö vili. 

Ähk on ka sii vöimalik tiha ka möistlikku turismieri? 

Umbest natuse isiäranis olemise, rahu ning vaikuse kautust möistlikkude rahanummride vasta mida turistid meitel toovad. Ning mis see raha targa inimese kääs muud on kut paramad koolid ning tervisoid, körgkulduur ning rohkem vöimalussi meite isioma kulduuri veelgid kenamdi edasi kanda? Vöimalus siisamas oma külas kenast elada, ilma et oleks taarist kougel tööl, poodis, koolis vöi arsti juures keia. Ning ähk oleks sedati lootust ka meite isioma kultuuri kandjate järelkasvule.

Präegast see sedati äi ole mitte. 

  • Meite kalamehed on kadumas sest säädused, turumajandus ning kalade kadumine äi anna vöimalust end ee elatada.
  • Meite randades loomade pidajaid äi tule juure, sest loodusjoudude, sääduste, vastaliste maaomanike ning majandusmudeli kiuste on üsna vöimata loomapidamisega akadust tiha.
  • Meite küladesse elama tulemisel on tee püsti ees – koduoueks sobivad maad on raske leida ning maks on vali, pangast lainu’p anta, ehidamine ning elektrivörguga liitumine on otse vöimata kallis – vanu ning ähk natuse odavamid elusid-oonid aga pole siikantis enam koeskilt saaja. 

Ning kui sa keige kiuste seie paika oled saand, siis ete varsti nääd, koes egapäiste asjade pärast, olga see lapse koolipäe, arstilkeik vöi poodiminek, tuleb pitk söit ede vötta.

Meite isioma maa ning maastike vastu vahedut raha – olga see meite metsast vöi tuulest püitud, vöi siis turismierist teenidut – see raha tükib koeskile kougele ee lindma. Seie, meie oma tarkade inimeste käde jouab pisku, mis meite elu äi saa mitte kuigid pailu edenda. 

Sedati edasi minnes äi edene asjad meite jäuks mitte kenasti

Ähkkid meite isioma maa oidmise raskused akvad pihta säädustest ning turumajandusest ning üle ilma valitsevast keskkonnakatastroofist ning midad muuta säel tundub ilmvõimatu, on siiskid egaühel vöimalik üht-teist ee tiha. 

  • Sa saad olla kena ning koostööks akmas naaber omas külas. 
  • Sa saad tiha oma elud-ooned, tööd ning teud ninda, et see meite isioma maastikke ojab ning uuest loob. 
  • Egaüks saab kasvöi natuse möjutada ka neid suuri joudusid, kis säädusi, turgu ning loodust määravad. 
  • Ning sa saad tiha koostööd nendega, kis meite, Sörvemaa isioma kultuuri püsimise nimel egapäiselt tööd tegad. Seltsis jouame pailu änam kut isiäranis!

Me oleme tänulikud egaühele, kis sii Sörvemaal väärtussi loovad! 

Ole tänadut sa 

  • vallali merevaate looja, 
  • elude-oonede oidia, 
  • kalamees,
  • mistahes ala edevötja kes sa meite isioma kultuuri kannad, ojad ning lood! 
  • Ole tänadut sa sörulane-saarlane, kis sa sii isioma kodus isioma moe järge elad ning toimedad!

Tänu teitele on meitel veel alles isioma kulduuri aluspöhi – meite isioma maa ning maastikud! 

Tänu teitele on meitel veel lootust et ähk jouame millaskid ka soukse isioma olemiseni koes meite maast tousev tulu toetab meite elamist ning olemist. Et sii, meite saare moodi poolsaarel elu edeneks, kari kasuks ning lapsed loulaks!

Attäh meite isioma kulduuri oidia! Julged peeleakmist ning joudu uuel aastal!

Kenad terist teitele!