Riie peab püsti püsima!
Sõrve rahva üleriieteks kudusid-uhtusid naised pea igal talvel korraliku jupi halli tüssi. Paksu ja tihedat villast kangast, millest sai õmmelda vajalikke sooje riideid. Selliseid tugevamapoolseid, riideid, millised toanurka seina najale seisma saab panna. Jökke, vammuseid, pintsakuid ja pükse.
Tüssised püksid on paksud ja soojad, mõnevõrra ka vettpidavad. Jala vastus arvatavasti üpris karedad – nii et pikk linane aluspesu passis pükste alla kenasti.
“Mo pükstel on kolm nööpi”
Püksilõige on olnud üldjoontes pikka aega üpris ühetaoline. Püksid püsisid püsti värvli külge kahe nööbiga kinnitatava lapi ehk laka abil. Mõnikord käisid püksid eest lahti vaid ühelt küljelt ja tavapärast kahe nööbiga kinnitatavat lakka ei tehtudki. Olid need poollakaga püksid siis mugavamad kanda, lihtsamad õmmelda, lihtsalt uuenduslikud või kõike korraga – ei oska praegu arvatagi.
Pikad või pool
Püksipikkus on ajast-aega vastavalt Euroopat valitsenud moele muutunud. Kui linnades olid moes pikad püksid, kanti ka külades pikki, kui lühikesed, siis lühikesi pükse. Veel 19. sajandi keskpaiku kanti vähemasti Taga-Sõrves põlveni ulatuvaid alt kitsaid pükse. Sukk tõmmati püksisääre peale ja seoti sukapaelaga kinni. Sajandi teises pooles mood muutus ning sukad tõmmati alt laiade põlvpükste alla nii, et sukapaela vaada’t näha’s jäänudki.
Siiski on meestel alati paralleelselt tarvitusel olnud ka pikad tüssised püksid. Olgu siis tööpükstena või muidu. Põlvpüksid on mõnevõrra pidulikumaks, kodunt väljaskäima-nähtuseks jäänudki.
Lisaks tüssistele jalakatetele on sõrve mehe garderoobis ka pikad valgeid purjeriidest püksid. Lõikelt teistega üsna samad, aga laiad ja pikad. Selliseid heledaid linuseid pükse passib hästi kanda tüssiste pükste peal, näiteks kirikusse minnes. Linased pikad püksid on suisel ajal ka ainukestena mugavad tarvitada.
Puhtaks püksata
Poisikesed olla pabermähkmete-eelsel ajal saanud oma esimesed püksid jalga siis, kui nad neid juba ise puhaste ja kuivadena hoida suutsid ning pereemal mahti pükse õmmelda oli. Sinnamaani oli põnnide soojaks riideks villane pikkade käistega kuub. See tõmmati särgile peale ning rohkemat riietust väikelaps ei vajagi.
Juba pisut suurematele poistele õmmeldakse püksid nõndasamuti kodukootud vildsest või poolvillasest kangast kui sõrve meestelegi. Pikkuselt esiti ehk koguni täispikkuseni ulatuvatest pükstest saavad teinekord juba ühe talvega põlvpüksid.
Vaid põlvpükste ja villaste sukkadega käisid noormehed aastaringselt koolis veel Eesti ajalgi (1930. aastatel). Polnud mingit mõtet kiirekasvuliste püksikulutajate peale rohkem kallist kangast raida kui hädapärast tarvis. Jalasääred said sooja paksudest uhutud villastest sukkadest.
Ning alati võib joosta, kui külm hakkab!
mo – minu
tüss – koduskootud toimne täisvillane uhutud kangas
jökk – jakk, pintsak
püksilapp – pükste lakk, pükste eesmine lahtinööbitav osa
vaada’t näha’s – vaata et näha ei (jäänudki)
linune – linane
puhtaks – sootuks, lausa, täiesti
kuub – seelik, kleit
vildne – villane
raidama – raiskama, kulutama, raisku laskma
Muuseumis on hoiul kolmed Sõrve meeste püksid – Jämaja ja Anseküla meeste täislakaga põlvpüksid ERM A 509:6593 ja ERM A 291:364/ab ning ühed poollakaga põlvpüksid Ansekülast ERM 5994.
Lisaks näeb sõrve püksikandjaid ka kolmel ajaloolisel fotol, ühel pildil on Ees-Sõrve riietes mees ERM Fk 187:33 ja kahel, ERM Fk 187:38 ning ERM Fk 204:3,Taga-Sõrve riides mehed.
Sõrve meeste tõenäoliselt linaseid pükse saab uurida ka kahel F. S. Sterni litograafiatehnikas valminud postkaardil ERM EJ 148:5 ning ERM EJ 148:1 (Anseküla ja Jämaja, 19. saj keskpaik) ning vanemat tüüpi põlvpükse J. K. Bähr’i koostatud raamatust “Die Gräber der Liven: ein Beitrag zur nordischen Alterthumskunde und Geschichte” Saaremaa rahvariideid kujutaval värvitahvlil (e-raamatus lk 381, Anseküla 19. saj esimese poole riides mees on paremalt neljas).
Projekti “Sõrve meeste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse programm “Saarte pärimuskultuuri toetamine” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.