Vammus

Anseküla naise vammus on lambahallist tüssist elegantne riie. Uljalt taljesse hoidev lõige. Punase (leinaajal mustaga) üle löödud kantlik kaelaava. Vammuse änna 7–9 sügavat kurdu annavad riidetükile isikupära. Ilupistetega rõhutatud kaarjad seljaõmblused lisavad graatsiat veelgi.

Vammuse alt laialihoidvate hõlmade vahelt paistavad kenasti ära nii põll kui ka taskuserv. Põllekaunistused – pitsid, narmad, siid- ning karrapaelad – õmmeldakse just vammuse allääre mõõdu järele põlle alaossa.

Tüss on tõhus

Vanemal ajal aeti vammus pidulikul puhul pea alati selga. Lõunamaist soojust näeb siin harva ning ega suuri pidusid-pulmi suvel peetudki. Kena ilmaga võtavad tõsised sõrulased loogu või ösuvad vilja, mitte ei karga pidusid pidi.

Noorte inimestega on asjalood muidugi igal ajal pisut teised olnud.

Enamasti kannavad Ees-Sõrve naised vammust ikka vilu ilmaga. Tüss on ju tõhus kangas. Tüssine vammus seisab toanurgas toeta püstigi, kui pisut takka aidata. Pealegi, võimalusel kannab Sõrve emane kahte kuube korraga seljas.

Ei, külma pole Sõrve riideid kandes küll tarist karta mitte!

Rinnarätt

Vammuse ja abu kantliku joonega suur kaelaava jätab rinnale sätitud ehted kenasti näha, ent on külmaga täitsa sobimatu. Seetõttu kantaksegi vammusega alati rinnarätti. Räti eesmised nurgad pistetakse vammuse sisse. Tagumine rätiku nurk hoiti vanemal ajal vammuse sees, uuemal ajal seeratakse vammuse peale.

Rinnarätiks sobib nii ruutlik linune Sõrve rätik kui ka peenvillane roosiline poerätik.

Vammus sobib kandmiseks ka suviselt soojal ajal. Tiinat pildistas Liisi 2018.


kantlik – nurgeline, kandiline

kurd – volt, korts

kuub – seelik või kleit

linune – linane

loogu võtma – heina kokku panema

pidusid pidi – mööda pidusidruutlik – ruuduline

seerama – sättima

selga ajama – selga panema

tarist – tarvis

tüss – täisvillane uhutud kodukootud kangas

veerded – kandid

vilja ösuma – teravilja sirbiga lõikama

änd – saba, seelikusaba, tagumine mantliserv

üle löödud – palistatud, kanditud


Anseküla vammuseid on muuseumides alles vähemalt neli: ERM 5970; ERM A 291:357; ERM A 951:123; SM 363 T 181.


Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.

Aitäh kõigile osalistele!



Back to Top