Kuldaväärt kinnas
Kindad on olnud ajast aega nii hädatarvilik kehakate, väärtuslik ehe kui ka oodatud kingitus. Sageli kingitakse kindapaar meeleheaks pulmapillimehele, sünnipäevakingiks vennale või ka tähelepanu äratamiseks peigmehekandidaadile.
Vildseid kindaid kulub talvega päris mitu paari. Vähemasti neil, kes kinnastega igapäevaselt käivad ning õues toimetavad. Kui aga kindaid kirstus tagavaraks hoida, siis pistavad koid kalli käsitöö niikuinii varem või hiljem nahka. Arvatavasti on siiski mõistlikum kindaid käes pidada.
Kindakenadus
Sõrve mehed kannavad nii sõrm- kui labakindaid. On teada, et vanemad pidulikud kindad kooti mustjassinisest lõngast, mõningase vikkelkirjaga. Heledama sinisega kaunistati vaid kindasuud.
Kirikindad on enamasti kojut niisamuti mustjassinisest lõngast, paariliseks kõrval valge või lambahall. Teisekorra kujuti kinnas ka heledamast-eredamast sinisest lõngast.
Lemmikkirjadeks olid aknaruudukiri, kalavõrgukiri ja muud taolised üsna lihtsana näivad tihedad ja soojad mustrid. Sõrulane on kudunud ka põneva halli värviliste träpsudega raiekinda.
Mehiselt roosa
Suisa unikaalsed on aga Anseküla kihelkonna piirilt, Nasvalt, kogutud ja Ungarisse muuseumisse jõudnud labakud. Ereroosad kindad on kootud Kihnu tavade järgi, algselt lambapruunist ja valgest lõngast ning siis valmiskootud kujul rodamiiniga üle värvitud.
Neil kinnastel on näha ka vana kinnaste paikamisvõte – püutamine. Kinda kulunud peopesale on kootud lihtsama kirjaga paik peale.
Igaks tööks oma
Kõige soojemad kindad on aasadega kindad. Sellised, täplikud eriti paksud kindad, kus seespool villasest lõngast aasakesed. Selliseid kindaid kootakse enamasti lastele. Aasadega kindad aitavad ka kõige külmema ilmaga kätte tõmmata.
Merel ning muu töö juures kannavad sõrulased poolkindaid, ehk käpuseid või kätiseid. Need võivad olla samuti mustjassinised kui vanemat tüüpi kindadki, aga ka muud karva. Nii ühevärvilised kui kirjud, teisekorra tarvitati ka neutud lõnga, et saada putlikud kindad.
Kootakse nii sõrmeotsteta sõrmikuid kui ka vaid randmeosa katvaid käpuseid-kätiseid. Mõnikord lisati käpustele ka lapp – mahavõetav lisakate muidu külmetavate sõrmeotste tarvis.
Aknaruudukirja labakud Kingiks saadud kirikindad Lapiga käpused on loodud töö juures kandmiseks Ees-sõrulased nimetavad poolkindaid käpusteks, mujal öeldakse kätised
vildne – villane
kojut – kootud (nii varrastel kui kangaspuudel)
kujuti – kooti (nii varrastel kui kangaspuudel)
raiekinnas – lihtne labakinnas
püutamine – kinda peopesa uuestikudumine, peopesa paikamine
aitama – siin: kõlbama, sobima
käpused, kätised – randmesoojendajad, sõrmedeta kindad
karva – värvi
putlik – peeneträpsuline
kätised – randmesoojendajad, sõrmedeta kindad
lapp – klapp, siin: kinda sõrmedeosa, mida sai peale tõmmata ja ära võtta
Sõrve meeste kindaid on muuseumis alles kaks paari, ühed Ansekülast ERM A 291:365/ab ja teised Jämaja kihelkonna moe järgi kootud ERM A 829:56/ab. Traditsioone järgides kootud kindaid leidub paljudes peredes Sõrvemaal.
Lisaks näeb Sõrve kindaid ning kätiseid ka kahel ajaloolisel fotol Jämaja kihelkonna meestest ERM Fk 187:38 ja ERM Fk 204:3.
Veel saab sõrve meeste kindaid-käpuseid uurida kahel F. S. Sterni litograafiatehnikas valminud postkaardil, ERM EJ 148:5 ning ERM EJ 148:1 (Anseküla ja Jämaja, 19. saj keskpaik).
Projekti “Sõrve meeste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse programm “Saarte pärimuskultuuri toetamine” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.