Kalstükk ehk kailarätik on sõrve meestel ikka kaelas käinud. Eks ole mere ääres ju tuult tunda kogu aeg ning seepärast hoiab tark inimene ikka miskit ümber kaila.
Sõrve rätik
Pidulikul puhul ning Sõrve riide juurde passib meesterahval kõige paremini kaela siduda Sõrve rätik. See kootakse linusest või poomvildsest niidist, värvideks valge, hallikas- või tumesinine ja punane.
Rätikuruudustik varieerub üsna laiades piirides, ent ometi on Sõrve rätik üsna selgelt äratuntav. Jääb vaid loota, et ühel kenal päeval võtab keski ette välja uurida, mis korra järgi Sõrve rätikukirjad kokku pandud on.
Kudamoodi?
Kalstükk volditakse kaelasidumiseks enamasti kolmnurkseks kokku. Õigupoolest võib räti isegi päris rulli keerata. Ajaloolistelt piltidelt on näha, et kalstüki sidumise võimalusi on vähemasti neli:
- Lihtne sõlm. Rätiku nurk jääb seljale, eesmised otsad seotakse kurgu alla ühekordsesse sõlme. Nii saab siduda kaela ka kõige väiksemat mõõtu kaelaräti.
- Kahekordne sõlm. Kailarätigu nurk jääb seljale, eesmised otsad seotakse kurgu alla kahekordsesse sõlme. Sõlme võib teha nii tavalise kui ka pioneerirätivõttega.
- Soe sidus. Suurema rätiku või peenema kaela omanik saab siduda räti eriti soojalt kaela. Selleks sätitakse rätiku nurk ette, otsad teevad taga risti ja jõuavad tagasi ette, kus seotakse lõua alla (kahekordsesse) sõlme. Väikest rätikut nõnda siduda ei saa.
- Sallisidus. Rätik keeratakse rulli ja volditakse kahel korral. Kalstükk pannakse kahekordsena kaela, otsad tõmmatakse kahekordseks keeramisel tekkinud aasast läbi ja nihutatakse lõua all parajaks. Sedasi saab kaela siduda vaid tavapärasest suurema kaelarätiku.
Sall on soe
Sõrve mehed kannavad külma ilmaga kaelas ka mitmesuguseid kootud salle. Sall seotakse kaelaräti peale ja pistetakse vesti alla nii, et salliotsad vesti alt paistma jäävad. Missuguseid salle päris vanal ajal kooti, ei ole kahjuks meitel änam tääda.
Sel moel seotult annab kalstükk kõige enam sooja Kahekordse sõlme võib teha nii tavalise, meremehsõlme kui ka pioneeriräti sõlme kombel Ühekordses sõlmes rätik annab võimaluse elegantset lohakust demonstreerida Lisaks kalstükile tuleb teinekord ka salli kanda
kalstükk – kaelarätt
kailarätik – kaelarätt
kaila – kaela
linune – linane
poomvildne – puuvillane
kahel korral – kahekordselt
meitel – meil
änam – enam, aga ka rohkem või teistest parem
tääda – teada
Sõrve rätikuid on muuseumides mitmeid. Paraku pole teada, milliseid neist kandsid mehed ja milliseid naised, ega kas seal üldse vahet tehtigi. Jämaja rätikud on näiteks: ERM 6062, ERM 12119, ERM A 291:462, ja Anseküla rätikud: ERM A 290:393, ERM A 291:362. Vähemalt üks sõrve rätik on alles ka erakogus.
Sõrve mehi saab kaelarätikut kandmas näha kolmel ajaloolisel fotol, ühel pildil on Ees-Sõrve riietes mees ERM Fk 187:33 ja kahel, ERM Fk 187:38 ning ERM Fk 204:3, Taga-Sõrve riides mehed.
Sõrve meeste kaelaräti kandmist saab uurida ka kahel F. S. Sterni litograafiatehnikas valminud postkaardil ERM EJ 148:5 ning ERM EJ 148:1 (Anseküla ja Jämaja, 19. saj keskpaik) ning J. K. Bähr’i koostatud raamatust “Die Gräber der Liven: ein Beitrag zur nordischen Alterthumskunde und Geschichte” Saaremaa rahvariideid kujutaval värvitahvlil (e-raamatus lk 381, Anseküla 19. saj esimese poole riides mees on vasakult neljas).
Projekti “Sõrve meeste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse programm “Saarte pärimuskultuuri toetamine” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.