Pätid, saapad, kingad – jalanõud

Sõrve meeste jalanõude valik on alati olnud lai, just nagu on mitmekesine ka keskkond, kus mehed tegutsevad.

Mullavarbad

Algusest alates – lapsed-mudilased on ikka käinud paljajalu, sokipöisel ning lapsepättidega. Olgugi et saarlased on osanud korralikke kingi-saapaid meisterdada juba aastasadu, siis nii muutliku jalanumbriga rahva jaoks (nagu lapsed ajast aega olnud on) polnud enamasti kellelgi mahti kingsepatööd ette võtta. 

Nii lippasidki poisikesed paljajalu mööda kruusateed nönda’t tolmujutt ja kivipuru taga. Jalad viluvad kareda pinnaga nobest ära. Vabadus nii paksust kui vedelast läbi lipata kaalub tänapäevalgi üles saabaste jalgapanemisega seotud vaeva.

Mõned mehedki käivad koduõuel paljajalu, varemalt mõnikord ka põlvpükste ning sukavartega

Pättjalad

Kooliealistele valmistati juba esimesed tõeliselt korralikud pätid. Talveks õmmeldi pätid paksude villaste sokkide külge ja nii said poisid ka lumes soojade varvastega ringi lipata. Mõnel pool nimetati taolisi sokkide külge õmmeldud talvepätte vatukateks. Märja ilmaga tarvitati võimalusel mitmesuguseid nahkseid poolsaapaid. 

Meeste kodusesse jalanõude nimekirja kuulusid samuti mitmesugused rohkem või vähem kena väljanägemisega pätid. Samuti puukingad läkuse ilmaga laudas ja õuel käimiseks. Viimased tõmmati jalga pättidele lisaks. Kui kalossid ja kummikud leiutati, jäid kohmakad puukingad kiirelt unustusse. Siiski, söja aegas ning teistel eriti kehvadel aegadel oolestanud osavamad omal pehmest puust jalavarjud ja tulnud raskustega sedasi kuiva jalaga toime.

Tänase päevani armastatakse suisel ajal kodus kabelis kingade, kalosside või pättidega ringi liikuda.

Jalanõuga merele

Merelkäimiseks valmistasid sõrulased kõrgeid veekindlaks õlitatud merisaapaid. Viimased olla olnud nii hinnatud kaup, et sõrulaste merisaapaid teinekord lausa mereröövimise juures väärtusliku röövsaagi hulka arvati. 

Uuemal ajal on leiutatud igat sorti vettpidavaid kummikuid, kalameestele sobilikud “püksid” ning muud veekindlad jalanõud. Need on meremehe elu varasemast kõvasti lihtsamaks ja tervislikumaks teinud.

Tantsi nii et tald lööb tuld

Pidulikumal puhul tõmbavad sõrve mehed sukkadele peale lihtsad tumedad kingad, nööritavad poolsaapad või pika säärega vankis saapad. Mis kellelgi valida on. Esiti olla kingad olnud puukorkidega, hiljem hiiranti e rautatud. Need löönud rihaltse kivipõrandal tantsides sädemeid. 

Jalanõude mugavus ja praktilisus on alati meestel jalanõude valimisel esmatähtis olnud.


nönda’t – nii et
viluma – harjuma, õppima, kohanema
nobest –
kiiresti
sukavarred – säärised, labaosata põlvikud
vatukad – villaste sokkide külge õmmeldud talvised pätid, kodusvalmistatud jalanõud
läkune –
lidrine, sopane, porine
söja aegas, söa-aegas –
II maailmasõja ajal
oolestama – vestma, puust noaga lõigates voolima
kabelis –
palja jala otsas, ilma sokita
merisaapad –
meremehesaapad, kõrged veekindlast nahast saapad
vankis saapad – säärsaapad, millel säär hoiab pahkluu juurest kortsus
puukorkidega –
puust kontsadega (jalanõud)
hiiranti –
rautatud kingad
rihala – rehealune, suur ruum vilja töötlemiseks, loomadele, põllusaaduste  ja tööriistade ladustamiseks jmt


Et sõrulaste pätid kõik ära kantud on, neid muuseumis pole. Küll aga leiab muuseumiriiulist näiteks töömehe pätid Jaani kihelkonnast ERM A 611:180/ab. Terve rodu Tornimäe kandis kantud pätte ning vatukaid on näha sellel fotol ERM Fk 553:1

Saaremaa muuseumist leiab mitmeid Saaremaal veel söa-aegas kantud säärsaapaid SM 10212:26 E ning üle-eelmisest sajandist pärit merisaapaid SM 9504:1 E.

Sõrulaste puukingi muuseumidest ei leia, küll aga on alles näiteks Muhust pärit puukingad ERM A 523:11/ab ning  aurulaeval töötamiseks valmistatud puukingad suure maa pealt Jumindast MM 1110/a,b Aj ek 880.

Lisaks näeb sõrve meeste jalanõusid ka kolmel ajaloolisel fotol, ühel pildil on Ees-Sõrve riietes mees ERM Fk 187:33 ja kahel, ERM Fk 187:38 ning ERM Fk 204:3, Taga-Sõrve riides mehed. 

Sõrve meeste jalanõusid saab uurida ka kahel F. S. Sterni litograafiatehnikas valminud postkaardil ERM EJ 148:5 ning ERM EJ 148:1 (Anseküla ja Jämaja, 19. saj keskpaik) ning J. K. Bähr’i koostatud raamatust “Die Gräber der Liven: ein Beitrag zur nordischen Alterthumskunde und Geschichte” Saaremaa rahvariideid kujutaval värvitahvlil (e-raamatus lk 381, Anseküla 19. saj esimese poole riides mees on paremalt neljas).


Projekti “Sõrve meeste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse programm “Saarte pärimuskultuuri toetamine” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. 

Attäh kõigile osalistele!