Tasu ning pöll – tasku ja põll

Põllepõli algab pruudieas

Peenest kangast ning kaunistatud pidupõll on ajast aega naisterahva ehe olnud. Tööpõll, mida kantakse teiste riiete kaitseks, on sootuks teine asi.

Üldiselt on Eestimaal põllekandmine abielunaise tunnuseks. Sõrves kannavad põlle ka meheleminekueas neiud.

Sõrve riide juurde kantakse põlle vaid tõeliselt pidulikel puhkudel. Kui aga abielunaine omale tanu pähe paneb, on tal põlle ettesidumine lausa kohustuslik.

Vastupidi kah. Kui põll on ees, olgu miskit peas. Olgu selleks müts, rätik, sariküll või tanu.

Põlleriie mere tagant

Anseküla emaste põlled õmmeldakse kallist kangast. Kodukootud peen valge linane, peenemustriline väljamaalt toodud sits, siid, peenvillane või naturaalsest materjalist mustriline kardinatüll.

Kaunistuseks õmmeldakse põlle alaossa paar erku paela (atlas, siid, peenvillane, karrapael vm). Servad ehitakse peene puuvillase pitsi või villaste värviliste narmastega. Põlle alaosa voodriks passitatakse heledam kirju sits.

Peenike põllepael aetakse põlle ülaservas kanalist läbi. Nii saad ette pannes põlle just  parasjagu krousi tõmmata. Põlle ülaserv seeratakse abu kaunistatud osa laiuseks. Põllepaelad peidetakse vöö alla.

Ülalt kitsas põll muudab kandja väljanägemise märgatavalt sihvakamaks.

Tasku

Uhkete kaunistustega taskut kannavad Sõrve naised paremal puusal. Serv pisut põlle peal, paelad vöö all peidus.

Tasku ehitakse karrapaelte, kardpitsi, mitmekujuliste kalevitükkide, piiprellide, litrite ja helmestega. Keskseks motiiviks on romb, mille keskel rist ja/või diagonaalrist. Taskulapp tikitakse nii säravaks ja uhkeks kui annab.

Kihelkonna kandis kaunistatakse taskud peene helmestikandiga. Ilmselt on naabrite eeskujul ka mõned Anseküla kihelkonna naised omale helmestega kaunistatud taskuid õmmelnud.

Tasku servad kanditakse erepunase kaleviga. Viimasel ajal õmblevad Sõrve emased oma taskule enamasti ka tõmbluku.

Taskuvöö aga tehakse punasest villasest kangast, põimitakse villastest lõngadest või kootakse tihval.

Tasku on tarbline riidetükk, kuhu ühel emasel inimesel passib nõelatoos, pangakaart või mobiiltelefon pista.



emane inimene – naisterahvas, naissoost (ei tarvitata laste kohta)

kalev – vanutatud täisvillane (poe)kangas
kardpits – metalliklõngast pits (hõbedane, kuldne vm)
karrapael – metalliklõngast pael (hõbedane, kuldne vm)
krousi – kurdu, kortsu, kokku
nõelatoos – karbike nõelte hoidmiseks
sariküll – Saaremaa naiste sarviline talvemüts
seerama – sättima
tarbline – tarvilik, vajalik, praktiline
taskulapp – tasku pealmine ruudukujuline kaunistatud osa
tihv – paela või kitsa vöö kudumiseks tarvitatav tööriist

Anseküla kihelkonnast on muuseumisse jõudnud vähemasti seitse põlle:

ERM 5982; ERM 6003; ERM A 290:413; ERM A 291:358; ERM A 291:359; ERM A 358:43; EVM E 130:33.

Anseküla kihelkonnast kogutud taskuid on Eestimaa muuseumides säilinud vähemalt kümme:

ERM A 559:801; ERM A 291:107; ERM A 291:355; ERM A 291:356; ERM A 292:80; ERM A 509:5181; ERM A 291:463; ERM A 509:5176; ERM A 509:5177; ERM A 509:5180

Helmestikandiga Anseküla kihelkonnast kogutud taskuid on muuseumides neli:

ERM A 291:354; ERM A 447:300; ERM A 350:14; ERM A 358:42


Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.

Aitäh kõigile osalistele!

Lisa kommentaar