Kihelkonna laste ketramistund
Tammeougu Pääsu käis Mihkli muuseumis Kihelkonna tüdrukutele ketramist õpetamas.
Söuke Sörvemaa
Kogume vana ja loome uut. Uurime ja püüame mõista ka juba hääbunud kultuurikilde ning mõnikord õnnestub neile ka uus elu sisse puhuda.
Sügistalviste külaliste aeg
Sandid ja õnnetoojad. Kes on, millal ja miks käivad. Saaremaal ühtmoodi, Sõrves pisut teisiti. Inimhinge imed ja looduse pilli järgi tantsijad.
Teepõllu Juss ja põllumajandus Sörvemaal
Pöline Rahuste küla mees, Teepõllu Juss ähk Juhannes ning Kaie toimetavad oma pölises Teepõllu talus ning tegelevad müdud sorti pöllumajandusega.
Külast külla matkad – Jämaja
Jämaja küla oli sörulastel juba seitsmes matk mööda Sörve külasid. Tuleva-kevade on akvad aga matkamisega uuest pihta kuniks keik Sörve külad seltsis läbi keidud on.
Jökk ning kootud käised – jakk ja kampsun
Suvi Sõrvemaal on teinekord üpris vilu ning tuuline. Igasugu jakid-kampsunid olgu seega nii kenad, et neid ka palava ilmaga tahaks selga panna tahaks. Lihtsalt ilu pärast. Sõrulased ongi nii teinud.
Vammus – poolmantel
Tagasõrve naiste üleriideks on napilt nabani ulatuv poolmantel – vammus. Kõik kes Jämaja naise vammuse lõiget näinud on mõistavad, et helehallist tüssist vammust võiks nimetada ka geomeetriliseks imeks. Osava meistri käte all saab hunnikust väikestest erikujulistest riidetükkidest tõeliselt elegantne riideese – Jämaja vammus.
Mahe Metsalu (Heinmaa) ning see isimoodi kevad Sörve looduses
Sellekorra jutustame pölise sörulase Mahe Metsaluga Läbara külas Taga-Sõrves. Metsas ning mere äere peel kasund Mahest on saanud Saaremaa looduse tundia-oidia ning oma teedmiste teistel edasi andia Keskkonnaammedis.
Rätigud – rätikud
Sõrve rätik on üks täiesti omaette nähtus. Selline peenest puuvillasest niidist ja ruuduline, valge-tumesinise-punasega. Sõrves tehti ning kanti. Rätiku pähesidumine, see on aga juba omaette kunts ning valjudest säädustest (ning sandarmidest, kes nende täitmise üle valvavad) juba puudust ei tule!
Müts, üll, lina ning tanu – peakatted
Sõrve riides naisterahvas naljalt palja peaga ei käi. Pähe passib panna nii kodune sõrve rätik, pisine nolkmüts, soe sariliküll, uhke tanu kui ka rõõmulina. Viimast küll kahjuks keegi enam ei kanna … ehk tuleks sõrve naistel jälle üks tõsisem pitsikudumine ette võtta ja linapitsid valmis sõlmida?
Pätid ning kingad – jalanõud
Sõrve naised on ikka lumest lumeni paljajalu ringi lasknud. Ometigi on iga sõrulasest naisterahva jalanõude hulka kuulunud nii kodusõmmeldud pätid kui nahast nippkorgestega kingad. Tänapäevaste kalosside eellasteks võib ehk pidada hoopistükkis puukingi.