Sellest on nüüd juba üle kahe aasta möödas, kui Ammuker viimati üheskoos vokkide taga istus. Vahepeal on meiega liitunud mitu uut lauljat, nii et seegi kord oli neid, kes okkimisega esimest korda elus tutvust tegid. Ja ega varem voki taga istunutelgi kõik voki jupid ja nipid enam meeles olnud! Meie kõige kogenumad ketrajad Mari ja Auli näitasid ette, õpetasid ja aitasid nagu jaksasid. Mitu kodust kaasa toodud vana vokki said tolmust puhtaks pühitud, esimese remondi tehtud ning Orm õlitas kõik vajalikud osad kenasti ära ka. Sai kedratud kena peenikest lõnga, veel rohkem aga ainult algajatel okkijatel nii hästi õnnestuvat efektlõnga. Proovisime ka villa kaarimist (ehk kraasimist), samuti kedervarrega ketramist. Jäi vaid imestada, et kuidas endisel ajal kõik see vajaminev lõng küll jõuti valmis teha… Olid meil ikka osavad ja töökad esiemad! Ammukeri naised olid oma okkide ja muude tööriistadega aga sellekorra nõnda ametis, et juhtus haruldane asi ja kaks tundi möödus nii, et laulmiseni me ei jõudnudki. See-eest laulsid okid.
Okkijaid, ketrajaid ja kaarijaid pildistasid Sääse Mann ning Tammeougu Mari. SPS 2023