Ööpail – vöö
Jämaja naiste vööd on mitmesugused. Sellegi poolest on tagasõrulaste vöödel üks ühine tunnus – need võrutakse tavapärasest oluliselt kõrgemale! Lugu Jämaja kihelkonna naiseriiete juurde kantavatest vöödest ning nende kandmisest.
Silt: Tammeougu Mari
Sörulaste loomatohter Rauniku Gaili
Ma mötle vahest, et mönes asjas on sörulastel elu ikke tükkis param kut teistel. Esiti see, et meite saar on suurema saare küljes kövast kinni – nöndat me äi pea mitte iga korra paadiga söitma kui linna tarist minna vöi midad, Nöndagut teiste pisiste saarte inimesed pidavad. Me saame bussiga …
Pöll ning tasu – põll ja lahttasku
Lugu Jämaja rahvariiete juurde põlle kandmisest ning lahttaskust, mis tagasõrulastel juba ammugi unustusse vajunud on.
Sukad, sukavarred, sukapailad – sukad, säärised, sukapaelad
Lugu tagasõrulaste sukkadest, sukavartest ning sukapaeltest ning nende kandmisest.
Keskpäevaklubi
Varsti juba kümugond aastad keib Salme rahvamajas koos Keskpäevaklubi. See on sels inimissi killel teisekorra isigid keske pääva müdud sorte edevötmisteks aega on. Äi pole nee pensiunäärid keik ühtid, keskpäävaklubis nääb ikke tööinimissi ko! Kuulavad seltsis ettekandeid miüdud sorti uuvitavatest asjadest, loevad üheteise luuletussi ede, keivad ekskursioonidel, tegad näitemängu ning mis keik veel.
2019 aasta löpp
Sääse Mann ning Tammeniidi Anu käisid Vipi Kaupol külas mailma parandamas. Türjul Matsi elutoas tuli juttu loulupiust ning kooris loulmisest, linnast maale kolimisest ning kahe kuha vahet saalimisest, uuest sörulaste ümnist ning pire kunningatest ko. Jutustamist katsus joone peel oida Tammeougu Mari. Attäh Tammeniidi Anu, Vipi Kaupo ning Sääse Mann …
Särk ning käised – särk ja käised
Särk ja käised on oluline osa Sõrve naise riietusest. Siit saad teada milliseid särke ja käised Jämaja kihelkonna naised kannavad ning millega särgikandjail arvestada tuleb.
Oo, Sörvemaa ja ekspeditsioon etnograafiamuuseumisse
Andresepäeval kuulutati välja Torgu kuningriigi ammetlik ümn. Samal ajal oli Tammeougu Mari Peterburis etnograafiamuuseumis ekspeditsioonil.
Taritus söödi apput rokka ning riivipaltisid
Taritu rahvamaja perenaine Aili oli kutsund karigonna muhulassi ning sörulassi omal vööraks. Selle ingede-aja piu kaks keikse tähtsamat asja olid muhulaste appurokk ning sörulaste riivipaldid. Tuba oli maiaste paletega rahvast täis ning akatuseks tegid sörulased ühe laari paltisid otse publikumi silme all valmis.
Timmi Helle luuleraamat “Mere tagant tulevad linnud”
Mineva laupa käis tormituul üle Eestimaa ning es jäta meite kitsast Sörvemaad ka mitte putumata. Möne tunniga keis souke tuhin Sörvemaast üle’t pold aru säädust peel. Elekter läks meitel muidud ko ära nindat nee kis umbest siis Ott Tänaku vöidu-söitu vahtisid pidid keikse pönevama kuha peel ise outusse kargma ning …