Anseküla naiste särgil ning käistel on püstkrae. Et need ikka püsti kah püsiks, kinnitatakse kraeserv kurgu alt kaksiknööpidega. Seepärast ongi Sõrve käiste kraedelt ja trümpidelt võimalik leida hulgaliselt nööpauke, ent ei ainsatki nööpi. Kaksiknööp tähendab kaht kannaga nööpi, mis omavahel vaskketikese või konksukesega ühendatud on. Särkidel on kraenööpe enamasti kaks …
Särk on ihu ligi Särk on nii meeste kui ka naiste, vanade kui ka noorte poolt kantav riietusese. Sukapaelani ulatuvat pikkade varrukatega linast särki kantakse nii kodus kui ka väljas. Suisel ajal ning egapäiselt tõmmatakse kuub otse särgi peale. Pepsimal naisterahval on särk valgest pehmest poekangast. Särk võib olla ka …
Lihtne sukailu Üheks Sõrve naise tunnusmärgiks on punased sukad. Et emaste kuued on pikad, pole naiste sukkadele palju ilu tarviski. Oluline on kenasti jala ümber hoidev vorm ning peenest punasest lõngast ühtlane kude. Punase suka varbaotsa ahendatud osa kootakse tihtipeale valgest lõngast. Punase lõnga kokkuhoiuks loodud nüanss annab sukale hulga …
Anseküla seltsimajas sai õppida armastuskirja kirjutamist. Lühike saade: Pikk saade:
Tammeougu Mari käis Salme lasteaias mihklilaadal. Salme lasteaed Otto-Triin
Timmi Helle vestles Marleen Juhandi ja Tammeougu Liisiga Sörvemaa tulevikust ning olevikust Lühike saade:
Kui on soovi Eldur Seegeli ning tema töödega rohkem tutvust teha võtke meiega ühendust, viime teid omavahel kokku; info@sörvemaa.ee
Tammeougu Mari vestles Marleen Juhandiga näitlemise teemadel.
Reportaaž Sõrve looduses. Saatejuhid vaatlevad ning arutavad kevade saabumise üle Sõrves ning mujal Saaremaal. Lühike saade: Pikk saade:
Vahel juhtub, et ka mõne kõrgelt hinnatud kultuuri küljest läheb kild kaduma. Üldjoontes on kõik nagu ikka, aga üht kommet enam ei järgita. Selle asemel võetakse tarvitusele näiteks mingi üpris juhuslik, aga see-eest moodne mõne teise maa tava. Nii mõnigi vanade kommete mäletaja on taolisel puhul mõelnud, et keelaks uue …
