Anseküla naiste särgil ning käistel on püstkrae. Et need ikka püsti kah püsiks, kinnitatakse kraeserv kurgu alt kaksiknööpidega. Seepärast ongi Sõrve käiste kraedelt ja trümpidelt võimalik leida hulgaliselt nööpauke, ent ei ainsatki nööpi. Kaksiknööp tähendab kaht kannaga nööpi, mis omavahel vaskketikese või konksukesega ühendatud on. Särkidel on kraenööpe enamasti kaks …
Särk on ihu ligi Särk on nii meeste kui ka naiste, vanade kui ka noorte poolt kantav riietusese. Sukapaelani ulatuvat pikkade varrukatega linast särki kantakse nii kodus kui ka väljas. Suisel ajal ning egapäiselt tõmmatakse kuub otse särgi peale. Pepsimal naisterahval on särk valgest pehmest poekangast. Särk võib olla ka …
Lihtne sukailu Üheks Sõrve naise tunnusmärgiks on punased sukad. Et emaste kuued on pikad, pole naiste sukkadele palju ilu tarviski. Oluline on kenasti jala ümber hoidev vorm ning peenest punasest lõngast ühtlane kude. Punase suka varbaotsa ahendatud osa kootakse tihtipeale valgest lõngast. Punase lõnga kokkuhoiuks loodud nüanss annab sukale hulga …
Lühike tutvustus Anseküla kihelkonna naised kannavad püstkraega särki või pidulikumal puhul käiseid (mille all on särk või alussärk ja aluskuub). Kraed ja kätised kinnitatakse kaksiknööpidega. Särgilõhikut peavad koos lihtsad sõled ja preesised. Levinud eheteks on südamekujulised sõled. Kaela seotakse paar rida klaashelmeid. Pikad juuksed punutakse tavaliselt ühte paelaga seotud patsi. …
