Anseküla naise vammus on lambahallist tüssist elegantne riie. Uljalt taljesse hoidev lõige. Punase (leinaajal mustaga) üle löödud kantlik kaelaava. Vammuse änna 7–9 sügavat kurdu annavad riidetükile isikupära. Ilupistetega rõhutatud kaarjad seljaõmblused lisavad graatsiat veelgi.
Vammuse alt laialihoidvate hõlmade vahelt paistavad kenasti ära nii põll kui ka taskuserv. Põllekaunistused – pitsid, narmad, siid- ning karrapaelad – õmmeldakse just vammuse allääre mõõdu järele põlle alaossa.
Tüss on tõhus
Vanemal ajal aeti vammus pidulikul puhul pea alati selga. Lõunamaist soojust näeb siin harva ning ega suuri pidusid-pulmi suvel peetudki. Kena ilmaga võtavad tõsised sõrulased loogu või ösuvad vilja, mitte ei karga pidusid pidi.
Noorte inimestega on asjalood muidugi igal ajal pisut teised olnud.
Enamasti kannavad Ees-Sõrve naised vammust ikka vilu ilmaga. Tüss on ju tõhus kangas. Tüssine vammus seisab toanurgas toeta püstigi, kui pisut takka aidata. Pealegi, võimalusel kannab Sõrve emane kahte kuube korraga seljas.
Ei, külma pole Sõrve riideid kandes küll tarist karta mitte!
Rinnarätt
Vammuse ja abu kantliku joonega suur kaelaava jätab rinnale sätitud ehted kenasti näha, ent on külmaga täitsa sobimatu. Seetõttu kantaksegi vammusega alati rinnarätti. Räti eesmised nurgad pistetakse vammuse sisse. Tagumine rätiku nurk hoiti vanemal ajal vammuse sees, uuemal ajal seeratakse vammuse peale.
Rinnarätiks sobib nii ruutlik linune Sõrve rätik kui ka peenvillane roosiline poerätik.
kantlik – nurgeline, kandiline
kurd – volt, korts
kuub – seelik või kleit
linune – linane
loogu võtma – heina kokku panema
pidusid pidi – mööda pidusidruutlik – ruuduline
seerama – sättima
selga ajama – selga panema
tarist – tarvis
tüss – täisvillane uhutud kodukootud kangas
veerded – kandid
vilja ösuma – teravilja sirbiga lõikama
änd – saba, seelikusaba, tagumine mantliserv
üle löödud – palistatud, kanditud
Anseküla vammuseid on muuseumides alles vähemalt neli: ERM 5970; ERM A 291:357; ERM A 951:123; SM 363 T 181.
Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.
Aitäh kõigile osalistele!