Raadiusaated ning muud sihukesed asjad
Salme külas elab kanu niid küll juba änam kut Sörrves üldse inimissi kogu on. Ning keik söövad umbest ökud mahetoitu ning munevad keikse magus’maid mahemunasid. Meite riburterid on selleaasta juba kaks korda Saaremaa Mahemuna-kunninga – Tanel Tanguga – rääkimas keind. Esiti keisim külas sellel kevadel, kui kanad alles aksid tuttuues loutas end sisse säädma.
Tagasörulased on vöttand omal pehe, et sügise tulemin on ikke röömus nähtus. Nindat ega sügise, juba teebmis aast peele, peetasse entses Torgu koolimajas sügislaata.
Ellen on eluaja merd söitend aga kui ükspäe kodumaja tühjaks jähi jättas suured laevad merese, tuli kojuse tagasi ning akasged kalamiheks.
Sellest, kudamoodi tagasörulased selle uutmoodi eluga toime tulad keisim jutustamas Kounispe külas, Koolielu Kaire pool. Kaire on ju sii Sörves meite eesliini-mees ning teeb ähk änam könelda kut möni teine. Jutustasime kenast oues ning pidasim kolm meetrid distantsi.
Tuhlis ning kala on ikke sörulastele meelepärane söök old. Sellekorra tuleb juttu tuhlist ning mönest kenast söögist, mida tuhlist tiha saab! Kenad terist ning jätku leiba!
Terit sörulased ning muidu saarlased! Mineva loupa tormas meitel sii Sörves nönda’t es ole mitte aru säädust peel.Seleks aaks kut meite riborterid Sörvemaa väravasse – Salme külase – joudsid, puhus tuul juba sia püsti. Tammeougu Mari ning Oliver katsusid, et tiidsast Kipaku eluse varju ala said ning tegid endid Virvega …
Ma mötle vahest, et mönes asjas on sörulastel elu ikke tükkis param kut teistel. Esiti see, et meite saar on suurema saare küljes kövast kinni – nöndat me äi pea mitte iga korra paadiga söitma kui linna tarist minna vöi midad, Nöndagut teiste pisiste saarte inimesed pidavad. Me saame bussiga …
Varsti juba kümugond aastad keib Salme rahvamajas koos Keskpäevaklubi. See on sels inimissi killel teisekorra isigid keske pääva müdud sorte edevötmisteks aega on. Äi pole nee pensiunäärid keik ühtid, keskpäävaklubis nääb ikke tööinimissi ko! Kuulavad seltsis ettekandeid miüdud sorti uuvitavatest asjadest, loevad üheteise luuletussi ede, keivad ekskursioonidel, tegad näitemängu ning mis keik veel.
Sääse Mann ning Tammeniidi Anu käisid Vipi Kaupol külas mailma parandamas. Türjul Matsi elutoas tuli juttu loulupiust ning kooris loulmisest, linnast maale kolimisest ning kahe kuha vahet saalimisest, uuest sörulaste ümnist ning pire kunningatest ko. Jutustamist katsus joone peel oida Tammeougu Mari. Attäh Tammeniidi Anu, Vipi Kaupo ning Sääse Mann …
Andresepäeval kuulutati välja Torgu kuningriigi ammetlik ümn. Samal ajal oli Tammeougu Mari Peterburis etnograafiamuuseumis ekspeditsioonil.
