Sügistalviste külaliste aeg
Sandid ja õnnetoojad. Kes on, millal ja miks käivad. Saaremaal ühtmoodi, Sõrves pisut teisiti. Inimhinge imed ja looduse pilli järgi tantsijad.
Rubriik: Sörve keel ning meel
Kust santimise kohta lisa leida?
Kõikvõimalikud kohad, kust santimiskombestiku kohta lisamaterjale leida võib!
Sõrve varavedajad olid puugid
Kes igatseb võõrast vara, võib proovida seda kätte saada labase vargapoisi kombel, aga võib ka süveneda maagiamaailma ja teha omale nõiaväel töötava olendi – varavedaja. Kui proovida vanarahva õpetust mööda teha, läheb asi kohe ka keeruliseks: eri Eestimaa nurkades on teda tehtud, nähtud, nimetatud ja kasutatud erineval moel.
Anseküla naiste rahvariiete kandmine
Lühike tutvustus Anseküla kihelkonna naised kannavad püstkraega särki või pidulikumal puhul käiseid (mille all on särk või alussärk ja aluskuub). Kraed ja kätised kinnitatakse kaksiknööpidega. Särgilõhikut peavad koos lihtsad sõled ja preesised. Levinud eheteks on südamekujulised sõled. Kaela seotakse paar rida klaashelmeid. Pikad juuksed punutakse tavaliselt ühte paelaga seotud patsi. …
Kultuurikildude tagasiõmblemisest
Vahel juhtub, et ka mõne kõrgelt hinnatud kultuuri küljest läheb kild kaduma. Üldjoontes on kõik nagu ikka, aga üht kommet enam ei järgita. Selle asemel võetakse tarvitusele näiteks mingi üpris juhuslik, aga see-eest moodne mõne teise maa tava. Nii mõnigi vanade kommete mäletaja on taolisel puhul mõelnud, et keelaks uue …
Sõrulaste (mitte kõige õudsem) nimehäda
Eestimaa edelanurgas merre sirutuval Sõrve poolsaarel elavat rahvaraasu (sõrulasi) tabab aeg-ajalt ja ette teatamata nimehäda. Häda saab alguse sellest, et muu maailm, eeskätt Eestimaa, ei tunne meie kodukandi, emakeele ega elanike nimetusi1.