Terit sörulased ning muidu saarlased. Mineva laupa oli sörrves ulga uuvitavad rahvast vööraks. Torgu vanas koolimajas ähk kogukonnamajas oli Eestimaal elavade väikerahvuste kogusaamine. Eesti folkloorinõukogu ning sörvemaa pärimuse selts seltsis korraldasid ning Torgu Kogukonnamaja inimesed ning ulga vabatahtlikke oli abis ning sörvekeeltsed uudiste saate riburterid olid muidud ko igas pool …
Timmi Helle ja Tammeougu Mari keisid sellekorra Salmel Sõrve Värava Majas ning said tuttavaks Kristinat ja Vestaga.
Uued tuuled tõid maailmamoe muutused ka Sõrvemaale. Nõnda hakkasid 20. sajandi alguses naisterahvad endale ete purtsiguid kampsuneid ehk jökke õmblema. Jökid õmmeldakse sagedasti tumesinisest villasest poekangast. Kaunistatakse metsiku uljusega – roosilised kangad, pitsid, paelad, laiad kirjud kandid, mõõdutundetud aplikatsioonid. Peen lõige Üsna lühikese ja laia jöki alaserv on kaunikaareline. Eest …
Tammeougu Mari ja Olku käisid Salmel Provintsiteatrite päevadel. Kokku said pikad jutustused mida kohe kuidagimoodi ei raatsinud tükkideks lõikuda. Raadiumi jaoks sai lühem siiski tehtud kah.
Tammeougu Mari ning Olku käisid Ees-Sörves uurimas mis need inimesed sealkandis ka suveajast arvavad.
Lugu pättide valmistamisest ja kandmisest Sõrves ja mitmel pool Saaremaal Entsel aal ning niidsel aal Uurimistöö: Vesikonna Katrina ja Tammeougu Mari Projekti eestvedaja: Vesikonna Katirna Mis pätt? Tänapäeval teatakse, et kui pätid, siis ikka (ja ainult) muhulaste uhked tikitud pätid. Siiski kanti üsna sarnaseid, mitte küll enamasti nii uhkeid jalavarje, …
Timmi Helle ja Tammeougu Olku käisid Salme vabatahtlikel päästjatel külas.
Köva kut tallanahk Sõrve naised on ikka olnud kokkuhoidliku ning praktilise meelega. Nõnda on Ees-Sõrve emased käinud igal võimalusel paljajalu. Justnagu lapsed ja nooredki. See on ka üks põhjusi, miks Sõrve naised armastavad sukavarsi kanda. Kui säärtel soe, ei hakka ka varvastel nii kergesti külm. Pättjalad Saaremaa laste ning noorte …
Naisterahvad, elagu kustahes ilma otsas, armastavad ikka endale iluvidinaid külge riputada. Eessõrulased pole teisest puust tehtud mitte. Hõbeseppade meistritöid kantakse siin rohkesti. Näiteks on sõrulastel olnud ikka kombeks pidupuhul sõrmuseid kanda. Nii kiviga kui ka lihtsaid. Neid võib teinekord pea igas sõrmes leida. Isegi mitu tükki ühes sõrmes! Sõled – …
