Timmi Helle luuleraamat “Mere tagant tulevad linnud”

Mineva laupa käis tormituul üle Eestimaa ning es jäta meite kitsast Sörvemaad ka mitte putumata. Möne tunniga keis souke tuhin sörvemaast üle’t pold aru säädust peel. Elekter läks meitel muidud ko ära nindat nee kis umbest siis ott tänaku vöidu-söitu vahtisid pidid keikse pönevama kuha peel ise outusse kargma ning …

Jökk – jakk

Uued tuuled tõid maailmamoe muutused ka Sõrvemaale. Nõnda hakkasid 20. sajandi alguses naisterahvad endale ete purtsiguid kampsuneid ehk jökke õmblema. Jökid õmmeldakse sagedasti tumesinisest villasest poekangast. Kaunistatakse metsiku uljusega – roosilised kangad, pitsid, paelad, laiad kirjud kandid, mõõdutundetud aplikatsioonid. Peen lõige Üsna lühikese ja laia jöki alaserv on kaunikaareline. Eest …

Sõrulaste pätitegu

Lugu pättide valmistamisest ja kandmisest Sõrves ja mitmel pool Saaremaal Entsel aal ning niidsel aal Uurimistöö: Vesikonna Katrina ja Tammeougu Mari Projekti eestvedaja: Vesikonna Katirna Mis pätt? Tänapäeval teatakse, et kui pätid, siis ikka (ja ainult) muhulaste uhked tikitud pätid. Siiski kanti üsna sarnaseid, mitte küll enamasti nii uhkeid jalavarje, …

Sõrulaste salavara

Meil siin Sõrvemaal käib karjakaupa külalisi. Kontserdil, lohega surfamas, ujumas, matkamas, Sääre tipus Kuramaad vaatamas, sõpradel-sugulastel külas, esivanemate õuedel. Ütle “pöder söi vöid”! Mõnikord pöördutakse Sörvemaa Pärimuse Seltsi poole palvega demonstreerida meie oma pärimuskultuuri. Oh näidake meile seda sõrulaste keelt ja kõnet, toitu, riietust, muusikat ja muinasjuttu! Kaugelttulnu jaoks põneva …

Pätid ning kingad – pätid ja kingad

Köva kut tallanahk Sõrve naised on ikka olnud kokkuhoidliku ning praktilise meelega. Nõnda on Ees-Sõrve emased käinud igal võimalusel paljajalu. Justnagu lapsed ja nooredki. See on ka üks põhjusi, miks Sõrve naised armastavad sukavarsi kanda. Kui säärtel soe, ei hakka ka varvastel nii kergesti külm. Pättjalad Saaremaa laste ning noorte …