Sörulaste naabrid liivlased
Timmi Helle käis Sörulaste raadiu mikruhvooniga Salme raamatukogus, kus Filippovi Leo eestvädamisel avati näitus sörulaste naabritest liivlastest.
Kogume vana ja loome uut. Uurime ja püüame mõista ka juba hääbunud kultuurikilde ning mõnikord õnnestub neile ka uus elu sisse puhuda. 
Silt: Tammeougu Mari
Saaremaagia lugu nr 34
Tammeougu Mari käis Saaremaagia podcastis Liis Järvamägiga jutustamas – kuula saadet 34 ja saad teada, millest jutt käis!
Kadride õpituba Salme koolis
Mardipäeva eel said Salme koolilapsed Tammeougu Mari ning Uustlu Luule seltsis mardisanditamise tarkused, laulud ja tantsud ära õpitud ning nagu Salme küla pealt ja mujaltki hiljem kuulda oli, tõid kenad koolitatud mardid mardilaupäeval mitmesse peresse õnne ning rõõmu. Et kadripäevast vähemasti sama palju rõõmu ja lusti oleks, käisid Mari ning …
Helle ja Mari jutt keelekonverentsist
Sörulaste Raadiu oktoobrikuises saates teevad Helle ning Mari juttu Värskas toimunud pöliskeelte konverentsist, emakeelest ning muust.
Levalöime lugu
Eesti Saarte Kogu kutsus septembri keskel keikide saarte noored Iiumaale saarte laste pärimuspäevi pidama. Sellekorra oli saarte noortel teemaks oma luu jutustamine. Meite noorte lugu köneles levalöimest ning levateust. Tammeougu Pääsu tegi selle tarvis oma elu esimese interviuu oma vanaema, Tammeniidi Elvega.
Tiitsar Eevi koolitee
Kooliaasta akaduse puhul keis Tammeougu Mari külas Tiitsar Eevil – öpedajal, kis terve eluaja siikantis töötand on.
Päästlase maja
Sörulaste Raadiu käis Sääre otsas Päästlase majas, kus sellekorra peeti tansiöhtat. Aga mis seal Päästlase majas varemalt tehti ning misjäuks seda maja niidsel aal taarist on? Saatest kuuleb!
Turismikonverents „Saarte keel ja meel – ö-st äärikuteni“
28. veebruaril 2023 toimus Kuressaare Ametikoolis Turismikonverents „Saarte keel ja meel – ö-st äärikuteni“, kus ka sõrulased aktiivselt osalesid.
Sörves saab kinu küll!
Mineva kessiku näidati Salme rahvamaja kinutuas uut kodumaist vilmi ning ühtaegu tähistati Salme raamadukogu 120. sünnipäeva. Tammeougu Mari oli enne vilmi akadust mikrohvoniga rahvamajas ning küsis natuse ümberkoutu.
Tantsimine ja pillimehed Sörvemaal
Sellekorra jutustame entse-aa tantsimisest. Sii Sörvemaal olid egalaubased tansiöhtad moodis veel ähk oma neli-viiskümmend aastad tagasi. Tammeougu Mari keis külas mitmes pool – Järve külas Jaska Milvi juures, Salmel Kotke Peetri ning Saima pool ning Iidekülas Mägil, Luule ning Peetriga jutustamas, et tääda saaja, mismoodi nee tansiöhtad varasemal ajal sii Sörvemaal välja nägid.