Sörve riide vilmipäe Ansekülas
Sörulaste riided said vilmi sisse! Mareli Rannap keis meite rahvast üles vötmas. Niid on meitel umbest jouluni taarist veel oota, et uued öppevilmid täitsa valmis saaks.
Sörulaste riided said vilmi sisse! Mareli Rannap keis meite rahvast üles vötmas. Niid on meitel umbest jouluni taarist veel oota, et uued öppevilmid täitsa valmis saaks.
6. – 10. juulil 2022 toimus Lätis rahvusvaheline folkloorifestival Baltica. Eestit esindasid Mooste pilliansambel ning regilauluansambel Ammuker Sõrvemaalt.
29. mail 2022 laulis Ammuker lahti Salme uue kiige. Kiik osutus väga heaks ning naiste-tüdrukutega on meil kindel plaan järgmisel korral juba pikem ja põhjalikum kiigelaulude laulmine ette võtta!
Sõrve mees käib oues alati mütsiga, olgu ilm või müts mis tahes. Toas võtab mees mütsi peast ja pistab tasku, riputab varna või põlve otsa.
Sõrve meeste jalanõude valik on alati olnud lai, just nagu on mitmekesine ka keskkond, kus mehed tegutsevad.
Vildseid kindaid kulub talvega mitu paari. Kui kindaid kirstus tagavaraks hoida, siis pistavad koid kalli käsitöö varem või hiljem nahka. Ilmselt on siiski mõistlikum kindaid käes pidada.
Kalstükk ehk kailarätik on sõrve meestel ikka kaelas käinud. Eks ole mere ääres ju tuult tunda kogu aeg ning seepärast hoiab tark inimene ikka miskit ümber kaila.
Sõrve mehe kõrget särgikraed peavad koos vasksed kurgunööbid. Nööbipaari ühendab peen vaskkett. Nii ongi võimalik kinnitada särgikraed, millel mõlemast otsast vaid nööpaugud vastu vaatavad.
Sõrve mehed kannavad üleriidena lihtsat vatti. Anseküla meeste vammuse krae on püstine, Jämaja meeste mahapressitud hõlmanurkadega vammus on lühem ning üsna linnamoeline.
Sõrve mehed teadsid maitseka riietumise algtõdesid juba muistisel ajal. Tagasihoidlikult hallide pükste-vammuse juure kannavad sõrve mehed tõeliselt uhket punasetäplikku vesti.