Vest

Maitsekus on see, kui erilisusega ei liialdata. Maitsekus on see, kui riietus sobitub nii keskkonna kui kandjaga. Maitsekus tähendab, et riietuses kajastub ka kandja isikupära – alati leiad midagi erilist, midagi silmatorkavat. Seda kõike liialdusteta.

Täplik värk

Sõrve mehed ilmselt teadsid juba muistisel ajal neid maitseka riietumise algtõdesid. Tagasihoidlikult hallide pükste-vammuse juure kannavad sõrve mehed tõeliselt eredat, pilkupüüdvat ja isikupärast riideeset. Lihtsalõikelist punasetäplikku vesti. 

Enamasti sinakashallil põhjal erepunane villane täplik kangas on ka vaid kahevärvilisena tore. Kui sisse kududa meelepärase korra järgi lambamusti triipe, lisandub jupike isikupära. Kui aga selga tõmmata kaks erimoelist täplikku vesti – kas pole siinkohal mitte tegu dändiliku edvistamisega? Kui üks asi on juba kena vaata, on ilmselgelt kaks kena asja ka kaks korda toredam!

Ees ning taga

Anseküla ja Jämaja kihelkondade vestid on küll õmmeldud ühtviisi punasetäplikust kodukoutud kangast (raanutehnikas), ent lõikelt on need kaks raasuke erinevad. Sarnasusi on aga peale ühesuguse kanga teisigi. Mõlema kihelkonna tüüpilised vestid on üsna lühikesed, ulatudes napilt üle püksivärvli. Mõlemal on esiküljel kaks madalat taskut, rida või ka kaks silmatorkavaid nööpe ning labasest linusest kangast seljaosa. 

Ees-Sõrve isaste vestil on püstkrae ning nööbirida ulatub kurguni. Vesti sobib kanda ka poolenisti lahtinööbitult. Taga-Sõrve vesti hõlmade ülemised nurgad on sarnaselt vammusele mahapressitud. 

Kui kaks vesti korraga seljas, siis sätitakse alumine vestikrae pealmise alt kenasti välja paistma. Küllap tasub juba vestide omblemise aegas silmas pidada, kumba edaspidi all ja kumba pealpool kanda plaanitakse!

Vestiväärikus

Paslik on ka meelde tuletada, et vestiväel meesterahvas kodunt väljas ei käi. Sõrve riide kandjal tuleb endale kindlasti ka mingi pintsak, jökk või vammus valmis varuda. 

Muidud tuli seda särgi- või vestiväel viibimist ka muistisel ajal ette. Seda justnimelt töö juures, kus palavus asjatult rammestanud oleks ning tööd takistama oleks võinud hakata. Vest aga andis kätele mugavasti liikumisvabadust, ent hoidis selga tuuletõmbuse eest (vaata või lauasaagijaid C. O. Bulla fotol ERM Fk 580:27). Sel ajal kui esimesed fotograafid Sõrvemaale töömeeste juurde jõudsid, kanti juba üleüldiselt linnamoelisi, ehkki endiselt kodusvalmistatud vestisid. 

Kindlasti ei käidud särgi või vestiväel kusagil paramas kohas või ilmarahva nähes.

Küll aga võib olla kindel, et vammus teinekord siiski tantsutuhinas seljast heideti! Enesest lugupidav paatkonna vanem või taluperemees ei läinud siiski ka parimal peol sedavõrd hoogu ning säilitas nii üleriided kui väärikuse igas olukorras.


muistine – vana-aegne, enamasti paar inimpõlve tagasi ent võib tähistada ka kuidahes kaua aega tagasi toimunut
juure – juurde
täplik – täpiline, siin raanutehnikas kootud
kena vaata – näeb ilus välja
kodukoutud – kodukootud
linune – linane
isane – meessoost, mees; ka suur, võimas, uhke, eriti jõuline
omblemine – õmblemine
aegas – ajal, sel ajal
jökk – jakk, pintsak
muidud – muidugi
paramas – paremas, korralikumas
paatkonna vanem kalapaadis koos töötava meeskonna juht


Muuseumides on alles vähemalt neli Jämaja kihelkonnast pärit vesti ERM 12477,  ERM 12571, ERM A 291:371, ERM A 509:2295 ning üks Peterburis, Vene Etnograafiamuuseumis.

Lisaks näeb sõrve vestikandjaid ka kahel ajaloolisel fotol, ühel pildil on Ees-Sõrve riietes mees ERM Fk 187:33 ja teisel ERM Fk 187:38 Taga-Sõrve riides mees. 

Sõrve meeste vesti kandmist saab uurida ka kahel F. S. Sterni litograafiatehnikas valminud postkaardil ERM EJ 148:5 ning ERM EJ 148:1 (Anseküla ja Jämaja, 19. saj keskpaik) ning pisut aimata J. K. Bähr’i koostatud raamatust “Die Gräber der Liven: ein Beitrag zur nordischen Alterthumskunde und Geschichte” Saaremaa rahvariideid kujutaval värvitahvlil (e-raamatus lk 381, Anseküla 19. saj esimese poole riides mees on vasakult neljas).


Projekti “Sõrve meeste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse programm “Saarte pärimuskultuuri toetamine” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. 

Attäh kõigile osalistele!