Tammeougu Liisi esitatud 2020 aastalöpu köne

Olge tervidut sörulased ning muud inimesed!
Kui ma sii sörulassi terita, siis kidast vöi midast ma ete silmas pea?
Esiti öötasse sörulased olema nee kis sii Sörrves elavad. Nee kuhalikud kis on sii sündind ning seie elama jäendked. Möni on küll minema läind aga möni on sellevasta juure tuld ko. On sörulassi, kis elavad sii umbest suiti ning suuremade pühade aegas ning neid kis ilmasked teissele linna’p söida.

Sörulased kis sii Eestimaa vesigart-sörva peel, Sörve poolsaarel elavad, on ähk juba ammuged möistend, et meitel on sii tegemist mönevörra körvalise kandi ähk äeremaaga.

Muidud on öigus nendel, kis itlevad et äeremaade peel elu alaloidmine ep ole majanduslikkus möttes tasuv mette. Äga terve Eesti riik üleültse pole majanduslikkus möttes tasuv ammuks siis möni saar vöi poolsaar. Olga vöi Eestimaa keikse suurem.

Siisked tasub siikuhal meele tuleta, et nöndakaua kut meite rahvusriigi (Eesti vabariigi) eesmärkisid pole asendut äriettevötte eesmärkidega, nöndakaua’p saa ka Saaremaad valitseda mitte umbest raamadupidamise loogika järge. Ardu Haasmäed siteerides: „Kui Pariisi Jumalaema kiriku kavandamisel oleks järgitud ainult raamatupidamise loogikat, siis oleks sinna püstitatud puidust barakk.“

Et äeremaad jäevad umbest tühjemaks ning riigid ühtejooni vaesemaks, on niidsel aal egapäine asi kogu Euroopas. Ning sellepärast peaksked sörulased isiomasid kogukondasid katsuma püsutsugu ühtsemaks saaja. Kogukondade ooleks saab olema meite elu tasapissi ümber urganiseerida ning meitid vilutada ühtejooni piskumaks muutuva riigipooltse jou ning nouga akma-saama. Loodame ikke paramad ning teeme mis meite vöimuses on. Nönda kut itlevad klassigud – kui sa oled kailast saati virtsa sihes, äi maksa mette peed longu lasta!

Öigupoolest näitas see aasta, et sörulased vöivad ännast südamest önnidleda. Saame koduks nimeta seda isiäraliku looduse-, aja- ning kodulooga maalappi ning elada siintsede isimoodi eriliste inimeste seltsis. Mailma viimpse-aja muutuste valguses vöivad Sörve elu paergased miinused varsti tükkisoopis plussideks käde ära minna.
Olge teritud te sörulased kis te sii Sörrves elate!

Teisekorra peetasse sörulaseks neid kis sörulasest sündind on. Sörulasena tuntasse ännast sagedaste juurde koutu. Möne esivanamad on aegade akadusest saadik olnd sii kuhapeel elavad inimesed. Kui itelda “aegade akadusest peele sörulane”, siis sii pole mool mitte möttes mailmaloomine, inimeseliigi kujunemine mönest karusest neljajalgsest äga isigid mitte jäeaja löppemine meite maade ning merede peel.

Sörulaste aegade akadus on ähk see aeg kui niidsede sörulaste esivanemad esimest korda selle röhase maalapi peele oma vörgud kuivama tarisid. Keik, kis Sörrves elama akand on, on ju seie koeskilt muialt tulnud mette siisamas üljestest inimeseks saand. Saaks siis souksel rahval misked isioma üks ning ainumas sörulase-mööt olemas olla?

1932. aastal korjas inimeseuurija Juhan Aul noorde saarlaste antropomeetrilissi möötusid. Kui niid minevaasta Tartu ülikooli tudeng Kaisa Saarkoppel neid nummreid tänapäävase stadistikaga uuris, siis paistis selgest silma, et endsel aal oli Sörve noored ülejäend Saaremaast kövasti mitmemöödulisemad. See aeg oli Sörvemaalt leida nii suuri kui piskuid, peenissi ning jämesid, pitkade ning lühiste jäsemedega sörulassi. Äi pole see sörulane ühe louaga löödud ühted.

Kangest tumed verd sörulaste olemasolemist tikkusid kohalikud seletama millaskid Sörve rannas madala peele jooskend laivaga. Selle meeskond olnd puhta ispaanlased ning nee jäändkid peele pääsmist Sörve paiguliseks. Jo umbest sedasammati on seiemaale joudend ko see muude möötude mitmekesisus. Siit ning säältpoolt mere tagant.

Äi-pole nee sörulased ühest seemest sündind mitte. sörulase tunne vöib südames kasuda ka siis kui kidad esivanamatest piregeiseged Sörrves eland on.
Olge teritud te sörulased kis te sörulasest sündind olete!
Ning muidud on sörulased nee kis sörulase moe järge elavad.

Sörve kulduuri kannab igaüks, kis räägib, mötleb, elab ning on sörulase kombel. Mönel on see kulduurikiht nii paks, et muuilmaline p`saa taast ete arugid. Mönel jälle nönna öhune, et pole öiete nähaged.

Ähk tekib mönel küsimus, et kui sörulastel sii oma paks kulduur nönna kenast olemas on, mispärast siis seda sörulase moe järge elamine nönna arvaks jäend on? Ähk on sii miskid raskust selle sörulaste omakulduuri kandmise juures? Raskussi on otse müdu tougu, möni lugu tundub esiti otse väljapääsmata – koest seda kala egapäiselt vötta kui vörgud tühjad vöi kui külas noori mehi napist, äi pole ka joulusokku loota. Teised takistused on ähk veelged keerulisemad.

Terve ülejäänd mailm räägib muud keelt, kannab teissi riided ja teeb teissi toimedussi. See muu moed tuleb vastu kodund välja minnes vöi ka kodu televiisurid vaates. Kodu isi ju ko, pailu neidged sörulassi on, kis omal pasliku pruudi vöi peidmihe siitsammast Sörvemaalt löidend on? Nönda’t nii kodu kui mujal – iga sörulane on ühtejooni nende kahe moe vahel ja muudkut valib otse alateedlikult, ont’s ta selles vöi teises asjas änam sörulaste vöi suure mailma moe järge. Pailu erinevussi ning valigukohti on üsna selgest näha – kui umbest möistad vaata. Keeta söömaks tuhlist vöi makarone?

Sedagidpidi juhtub, et muidu muuilma kulduuri sihes eland inimene kuuleb vanaema vöi naabri kääst vöi sörulase aabitsast miskid sedist mis sörulastele omane ning saab siis sörulase vöi muu mailma moe järge olemise vahel valida. Teisekorra juhtub soukest asja päris sörulase enesega ko. Aridusele toetudes saab nii sörulane kui muu inime otse teedlikkusid valiguid tiha.

Keik erinevused sörulaste ning muuilma kommete vahel äi ole egaleühele märgatavad mitte. Foneemide ning gramatiliste konstruktsjoonide eristamine vöib jääda lingvistilise edevalmistuse taa – ning siis vöib inimene sörulase moodi olla ilma oma teedmata ning tahtmata. Paramad teedmised oma pölisest kultuurist andvad nii sörulastel kui teistel isioma kultuuri kandjatel vabaduse oma esivanemate moe järge elada vöi sellest kougele älbida. Ähk oleks sörulastelged käes aeg kihnlaste, setode, mulkide, vörokeste, muhulaste ning teiste Eestimaa uhkede kantide eeskujul meite isioma kultuuri alast kooliaridust andma akata?
Kui keske sörulassi on normaalne sörulaste moodi olla – süia tuhlist ning keia sokipöisel – siis muu mailma sihes elades vöib irm-kergest sihandune tunne tulla, et sörulase moodi olemine on vale vöi kuidagid sandem. Ning isegid kui see sörulase moe tundub isiomale väärduslik, egapidi kallis ning kena, siis ikkagid nouab sörulase kulduuri kandmine julgust ülejäänd mailmast püsutsugu erineda. Sedati äi juhtu mitte umbest laias mailmas, siisamas Sörveskid vöib sihandsesse kulduuride kogupörkesse sattuda.

Tahtmine mettesörulane olla on iganes köva ning pitka traditsijooniga. Siis tömmetasse sörvemaa piir omast kodust ikke ädala-poole, nönda et piiritömbja jääb “normaaltsesse” mailma.
Ennesöaaegsed Säere inimesed teedend rääkida, sihantse pisise moiuga ning pire nöökamissi, kudas jöululaube olla Karuste küla perenaine aknast näind, et üks regi läind Jämaja poole. Käratand siis peremihele: “Vanamees, nüid on tiidus, sörulased söitvad juba kiriku”. Kui sa’p tee, siis Karuste küla seisab Sääre külast terveniste 4 kilumeetrid pöhja pool. Sääre rahvas oli keige ilma jäuks see va sörulane. Ning see aegade akadusest peele kantud sörve kultuur polnudked änam äi sörulaste äga ka muu ilma silmis miskid väärtus.
Mailm on ikke muutumises old. Kummalisel kombel on niidsel aal mitmete sörulaste ning mittesörulaste jäuks änamgid veel, see meite isioma moe – Sörve rahva kultuur – sörulaste keikse kallim vara!
Olge teritud te sörulased kis te sörulase moe järge elate!

Koht ning inimesed ning kulduur tegad kogu pöimsa tervigu, koes keik kolm osa üheteisele tuge andvad.
Sihantsel inimesel, kis on sörulane keige kolme tähenduse järge, kukub sörve kulduuri kandmine välja kenast ning loomulikuld. Seda isigid siis kui see egapidi sörulane kannab ka auväärsed traditsijooni – keigest inggest sörulane mitte olla.
Säälsammas umbest ühe vöi ka mitme elemendi vajak ei välista sörulaseks olemist mitte. Umbest et sedati saab püsut teisemoelise sousti kui ähk akaduse aegas. Ähk annab selle niidse aa mitmekesisus meitel mailma muutumisega toimetulmiseks vöimalussi veel juureged!

Sörulased ning muud inimesed – kenad terist teitele!
Ead uut aastad!