Terit sörulased ning muidu saarlased, ma ole Tammeougu Liisi.
Sellekorra on sedati, et saate esimest otsa vöib egaüks kuulda aga löpupoole akab sii souksid lugusid tulema et argema südamega inime äi piaks mitte saadet löpuni kuulama!
Akaduseks ma jutusta teitel luu Ellast. Ella tuld noorest-piast Sörrve Ida-Virumaalt, meditsiiniööks. See, et taa mandri-inime oli, sai kohe selgeks kut Ella jutusdama hakkas. Virumaalaste välted keivad täitsa teise sääduse järge kut kut sii meittel. Ühekorra eelistati velskripunkti ning küsiti velsker Tuuli järge. Ella teatas, et “Tuuli läks Kooljaga linna”. Teine kohkund toru otsas kangest ee, et kis see siis niid ee surd on! Kooljas tähendab sörulaste jäoks surnd inimest. Pärast tuld muidugid välja, et Tuuli aigemaja outujuhi, Koll’aga (“l” on siinkohal tugevasti palataliseeritud!) linna läinud. Koll’a ähk Koolja on teedupärast Nikolai nimeliste vene-poiste suupärane nimi.
Nöndapailu siis sellekorra Koll’adest, lähme oma jutuga kooljate juure.
Kahekümne teise aasta kooljakuu löppus keisd Timmi Helle ning Tammeougu Oliver kahegeista külas Jämaja surnuajavahil Põlluääre Aivol. Pisku Jämaja surnuaid seisab umbest mere äere peel, pisisel saare moodi poolsaarel. Suure tormiga lööb laine paragusti vastu aida.
Seda-ete piad sa kindlast teedma, et surnuajast äi vöi mitte puuoksageed kojuse viia ning änamast seda kedad ka mitte’p tee. Sedati vöib omal möne sand. Küll aga on teisekorra on nähja, et kedad on surnuaidas pahandussi tegemas keind. Midad segamdi keerand vöi sodi laiali püllund. Esimene möte on kuhe, et küllap on miskid möistuseta inimesed lahti lastud aga äi, tükkisoopis teistmoodi paistab see asi änamast olema! Et Helle on isi ko müdukümmend aastad Anseküla surnuajavahi tööd teind möistvad kaks Sörve surnuajavahti selle möistatuse kenast lahti seleta!
Sörulased olid entsel aal kangest völusid ning igatsugu üleloomulikkusid asju näind, kuulend ning selle pärast uskund ko. Näituseks oli sörulastel tääda, et kui surnuga läbi vee minna, siis temast kodukäijat äi saa*. Nöndat kui see Jämaja surnuaid muiste sönna saare peele tehtud sai, siis oliks see selle pärast, et Sörves maad napist käe oli vöi tükkisoopiks kaitseks kodukäimise vasta, ep saa me tänapääval enam mitte itelda.
Attäh Jämaja surnuajavaht, Põlluääre Aivo!
Sörvekeeltse raadiumisaate panid sellekorra kogu Timmi Helle, Tammeougu Liis, Mari, Oliver ning Tammeniid Margus. Kenad terist teitele!
* Eha Viluoja, 2000. “Tõrjemaagiast matusekommetes”, Mäetagused nr 13. https://www.folklore.ee/tagused/nr13/pdf/kadunu.pdf
Jämaja surnuaidas oleme ühe teise korra ko saadet teind. 2016. aasta sügise jutustasime säel kivisaja peel istues Koolielu Kairega. Paragusti avati siis määlestusmärk votugraahv Bullale. Saadet “Carl Bulla mälestusmärk, aasta klassiõpetaja Merle Lepik” saad kuulata siit!