Sörvekeeltsed uudised, Vikerraadio eetris 16.03.2022
Terit keik sõrulased ning sõrulaste sõbrad! Ma ole Timmi Helle ning mool täna sihandune jutastamise immu peel. Ikka sellest, mis meeles ning mõttes.
Esiteks muidugid see, mis meite oma lisidal meite oma ümber iga päe näha ning tunda ning kuulda. Kevad, noh. Oli seda talvet sii püsutsugu ka, äga õiged suusatamise-kõlgutamise laksu pole lahti saandkid. Vahetevahel pire lund tuli, siis sulas ee, siis tuli pire jälle ning sedati see talve süda mööda saigid. Mandril, sääl tükkis teised olud, sääl suusatavad selleajani. Kui ilmakaardi peelt vaata, siis terve eesti mandriosa puhta valge, saared ning meri roheltsed. Või noh, pruunikad.
Veebruar see`s ole meitel sii muud kut üks tuulte ning tormide aeg. Üks süklun tuli teise järge, uduumbe muudkut tulid ning tulid Atlandi peelt. Tõid tuult ning tormi ning mõned tuisud ning sellega seltsis voolukatkestussi. Neid viimassi selle talve päris midu tükki üle elatud. Küüldlad – latrunid said välja otsitud ning kinnel ahjud-pliidid majas ning arilik kaju oue peel, nendel äs ole muretkid. Tuleb see vool millas tuleb, ju ühekorra ikka tuleb. Kis veel keldrist või õuekambrist oma tuhlist said võtta, nendel es maksa suuremad ädaks võttagid. Elekrimihed on meitel tublid, äi saa mette laita. Liiga pitkalt pole pimed aega pidand pidama, keik olukorrad said ühe pääva sihes ee lahendut.
Märtsikuu on kena ilmaga olnd, pole läkku äga lidri, kena tahe astumine. Ööseti pire kohmab, pääva käe kena soe, kui sa tuulevarjus juhtud olema, tuul on küll veel vilu.
Sõrves on kena kevad. Ammu juba. Vahtramahl jooseb, sookured üüdvad, keiksugu merelinnud prääksuvad ning kisavad ning äälitsevad. Iseäranis omiku varakult on keik ümbrus lindude ääli täis. Meri kohiseb, tuul puhub, lipp mastis lehvib. Teistmoodi küll kut muidu.
Selleaastane kevad jah, see tuleb teisiti. Tiu-tiu ning teisiti, nõnda kut laulusalm ütleb. Kaks aastad koroonaaega sai täis. Sai neid piirangud ning keeldusid esiti uduumbe kirutud. Nüüd selle kevade mõtted teised ning mailma nägemine tükkis-tükkis teistmoodi. Oh oleks, et saaks nee ajad tagasi, kus umbest üks viirusaigus mailmas kurja tegi ning keik elu seisma pani. Inimesed kojuseks sundis ning reisid-üritused-kogusaamised ee tühistas.
Õiged pidumeeleolu selle aasta 24. veebruaril pole mette olnd. Sihantseid ärevaid aegu äi teagid. Äks kolmkümmend aastad tagasi oli muidugid ka, kis mäletavad. Siis kui meite teletorni piirati ning inimesed sõamasinatele vastu läksid. Siis ajas ka irmu peele, äga nee irmud said ruttu mööda. Paergus on ärevad ajad juba paari nädalad olnd ning miskit paramad äi paista.
Inimesed ostvad soola ning tikkusid. Kuivained ka. Äga ta vale tükkis pole, innad kasuvad ega päe suuremaks ning pisine kriisitagavara piab igas peres olemagid.
Siuke mõte tuleb küll vägisi pehe, et iga riik piaks jäksama ännast ee toita. Ning killel võimalik on, siis oma porgandipeenrad vist äi maksa igaks juhuks mette rohtu lasta kasuda. Kuidagidmoodi kindlam olemine on, kui omal midad maas ning omast käest võtta. Äks me keik ole millaskid mõtlend, et misasja ma sääl peendras upakil suma ning mässa, poes keik olemas, teeb kui pailu äi maksa ka, ma änam äi viitsi.
Kis mõistas 21. sajandi sihes mõtelda, et ilmaelu nii taaspidi võib keerda.
Kaks koroona-aastad on meitid juba tasapissi ede valmistand. Tööstuskaupade tarneraskused ning innatousud olid asja akadus. Nüüd siis kütuse- ning toiduindade käe järg. Ju on seda tarblist õpedust meitele tarist.
Kevadet Sörvemaal pildistas Timmi Helle. SPS 2022
Kenasid ning õigeid asju meitel sii ikkagid on. Kultuuririndel. Salme rahvamaja on meite kandi suur kultuuritempel, sääl ühtejooni uued näitemängud ning külalisesinejad ning igad sorti ning kriisinõuandmised ning ajaluuseminarid ning. Külakohtades tehasse kultuuri veel juure. Üsna iljaku, nädalapäävad tagasi sai üksjägu vanu regilaulusid plaadi jäuks ee salvestut. Meite regilaulupunt Ammuker on Ansekülas toimetand juba 12 aastad, oma seltsimajas esmaspeti lauland ning üsna pailu muial esinemas keind. Eestis ning kaugemalgid. Nüüd siis sai Ammukeri esimise plaadi akadus tehtud. Ähk neid tuleb veel, loulusid ju rohkem kut ühe plaadi jägu.
Teine uvitav asi tuleb Ansekülas kuu lõppus veel. Meite Tammeougu Mari ju kange viiulimänguuviline. Äga kaua sa üksi mängad, igavaks leheb käde. No ning nüüd ongid 26. märtsil tulemas Sörve Wiiuli Päe. Sellest viiuli päävast paergus rohkem äi räägi, las asi tuleb ennem käde.
Äga muud polegid teha kut oma arilikku egapäist elu elada nii kenasti kut saab. Oma oskussi ning väärtussi alles oida. Teiste inimestega kena olla ning ise omaga akkama saaja. Sihantsed on nee sellekevadised mõtted sii Sõrves.
Saadet tegid seltsis Timmi Helle ning Tammeougu Oliver. Saate leikas kogu Tammeniidi Margus.
Kenad terist teitele!