Murdekonverenss “Eesti keeleala – põline ja rikas”

Emakeele Selts, Eesti Keele Instituut ning Teaduste Akadeemia kutsusid 21. oktoobril 2022 kogu murdekeelte püsimise nimel tegutsejad üle Eestimaa. Teaduste Akadeemia saalis toimus üleriigiline murdekonverents, mida egaüks saab üle internet kuulda ning vaata (Emakeele Seltsi Youtube’i kanalil).

Avasönas näitis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, et isigid taa on sörulaste tegemissi tähele pand ning julgustas saarlassi järge vötma ning oma keele püsimise nimel nöndasammadi tööle asuma. Pöhiprugrammis pakkus Karl Pajusalu edekanne “Eesti keeleala kujunemisest” ulga värskid teadmissi ning juhadas käde pönevad kirjandust. Jüri Viikberg köneles lisemalt sellest koes entsel aal igas külas oma keel old on ning mesmoodi egaüks varemalt umbest isioma könelemisviisi öigeks ning ainuvöimalikuks pidas edekandes “Piirkondlikud keeleidentiteedid”. Eva Saar jutustas pire lisemalt, kuidasmoodi meite sugulaskeeled üheteise moodi ning ühtlassi erinevad on loengus “Läänemere keeleperest”.

Konverensi teises pooles said oma söna itelda murdekeelte eestkönelejad üle Eestimaa – Muhu, Hiiumaa, Sõrve, Kihnu, Häädemeeste, Kuusalu, Viru, Kodavere, Mulgi, Seto, Võru ning Tartu, lisaesineja Jõhvist. Sörulaste tegemistest keis könelemas Tammeougu Mari. Änamasti on mureks köneljejate vähenemine, laste napp keeleoskus, mönikord raskused koolide-lasteaedade kaasatömbamisega ning ete-püsut rahapuudus. Röömudest aksid silma möne kandi kangest suured könelejate ulgad (keikse änam vast võro keelel, 75 000) ning mönes pool püsiv kange isioma tunne, önnestumised koolides-lasteaedades ning noorte-kuultsuste-teadlaste kaasalöömine, ulk pönevad isioma keeltsed kirjandust ning tugevate meeskondade ootamatud mötted ning teud. Vötam näituseks laste vilmitegemise laagri Kodaveres vöi Poslori aamise öhtad Muhumaal. Koes tegijatel ka palgaraha antasse, teadlased ning muud spetsialistid kampas, on teud ka töhusamad ning pole äraväsimist nönda pailu karta.

Loodam, et sedati üheteisega kogusaamissi meite murdekeelte eest könelejatel önnestub teiseged korra korraldada. Seltsis edenevad asjad änamast ju tükkis paramdi kui isiäranis toimedades.


Muhu oabitsa ilmumise puhul tegim pisise interviuu ka Laasu Kadriga – kuulda saad seda lugu meite 2021 aasta märtsikuisest saatest!