Särk ning alussärk

Kõige esimene…

Kui sõrve poisid alles pisised, saavad nad selga oma esimese särgi. Titesärgid entsel aal olla olnud nagu titesärgid uuemalgi ajal – nööpide-krae-kätisteta ja hõlmad selja tagant kahekorra. 

Kui titest saab ringiroomav põnn, õmmeldakse särgile ka trümbid ning madal krae nagu meeste töösärgilegi. Pisikest, ent juba krae ning trümpidega särki võib aimata sel fotol (ERM Fk 214:280) kõige tillema sõrulase seljas olema.

Nii tüdrukute kui poiste särgid (nagu kõik ülejäänud lasteriidedki) õmmeldi varasemal ajal üsna eranditult vanadest riietest – kulunud asemelina servast või täiskasvanute ärakantud särgi paremini pidanud kohtadest.

Isane ilu

Meeste särk on pikakäiseline ja kõrge püstkraega, mis kinnitatakse kurgu alt mõne paari vahedega nööpidega. Ka pidusärgi trümbid käivad paarisnööpidega kinni. Särk õmmeldi üsna pikk, nii poolde säärde. Et lühikesi aluspükse see-aeg veel tarvitusel polnud, tõmmati särgihõlmad hargivahelt läbi ja oligi ka pesu olemas. 

Särgi all kanti vajadusel lisaks käisteta alussärki. Sarnast lihtsat kehakatet kandsid poisikesed veel 1970. aastatel egapäise alus- ja öösärgina. Mudilase jaoks on selline kerge alussärk ideaalne ainus riidehilp ka niidse aja kuumadel suvepäevadel.

Linune särgivärk

Kodused särgid õmmeldi lihtsast pleegitamata linasest. Taolisi lihtsaid särke kanti veel koloosiajalgi (1950.-1960. aastatel). Esiti oli kangaks kodulinane, hiljem poekangas. Mida töisem riie, seda karedam-koredam ning vastupidavam kangas valiti. Et linane on kuri kuluma, paigeti töösärki niikaua, kuni see vähegi koos püsis.

Sõrve isase pidusärgi jaoks valitakse õhem-peenem kangas. Säravvalge või lihtsalt heledamaks pleegitatud. Särgi krae ja trümbid ning õlarihmad kaunistatakse rohke ülipeene pilutikandiga. Sõrve kauneimad tikandid leiad justnimelt peigmeeste särgikraedelt.

Kui aeg saab ümber

Kui särk kaltsuks kulub, harutatakse suure tööga kaunistatud detailid (krae, trümbid ja õlarihmad) vanalt särgilt lahti ja õmmeldakse uue külge. Vanast särgist saavad lasteriided, titelapid, pätivutter või renniränts. 

Eesti Rahva Muuseumis on alles üks meeste lahtkrae – vanalt särgilt mahaharutatud krae, mis on üsna ülejala õmmeldud vaid kaelaümbrust katva riidetüki külge (ERM 6011). Tundub, et ka sõrulased mõistsid sellisest mugavuskaubast lugu pidada. Nii sai peremees end üles lüüa, ilma et kodust särki seljast maha ajama oleks pidanudki!


pisine – väike
entsel aal – endisel ajal, ammu
trümbid – käisemansetid
asemelina – voodilina
isane – meessoost, mees; ka suur, tugev, eriti uhke
vahedega nööp – mansetinööp, ketikese vmt ühendatud paarisnööp
egapäine – igapäevane, argine
niidne aeg – praegune aeg, tänapäev
linune – linane
koloosiajal – kolhoosikorra ajal 
paigeti – õmmeldi paik peale, paigati
õlarihmad õlalapid, õlaõmblust katvad tikitud riideribad
pätivutter – pätivooder, riidest jalanõu vooder
renniränts – lapp söögilaua pühkimiseks
titelapid – riidest lapsemähkmed


Anseküla meeste särke on Eesti muuseumides alles üks ERM A 316:191.

Lisaks on hoiul ka üks lahtkrae ERM 6011 ja kolm särgikrae tükki Ansekülast ERM A 509:4750, ERM A 509:4751, ERM A 509:5341 ja üks kraetikand Jämaja kihelkonnast ERM 12536.

Vähemalt üks pisut moodsam käsitsiõmmeldud linane töösärk leidub ka erakogus.


Projekti “Sõrve meeste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse programm “Saarte pärimuskultuuri toetamine” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. 

Attäh kõigile osalistele!