Nööbid, preesid, sörmuksed – ehted

Nööpidel on vahed vahel

Sõrve mehe kõrget särgikraed peavad koos vasksed kurgunööbid ehk vahedega nööbid. Nööbipaari ühendab lühike peen vaskkett või on nööpide alaküljele kinnitatud vaskne ühenduspulgake. Nii ongi võimalik kinnitada särgikraed, millel mõlemast otsast vaid nööpaugud vastu vaatavad.

Särginööbist puusärk

Lisaks vasksetele nööpidele olla olnud tarvitusel ka oluliselt väärtuslikumad hõbenööbid.  Rahvasuu räägib, et öbest särginööbid olla olnud meremeestel enamaks kui vaid särgikaeluse koospidamiseks. Meremehed kandnud hõbenööpe oma tuleviku kindlustamiseks. Olla valitsenud tava, et rannast hukkunud meremehe leidnu saab särgilt võetud hõbedased nööbid omale matmiskulude katteks ning vaevatasuks. 

Kui hästi säärane süsteem töötas, ei oska küll praegu aimata. Ilus mõte igal juhul.

Töö juures

Ega sellised väikesed lahtised asjad, nagu näiteks nööbid, kaua ühes paigas ei püsi. Polegi siin miskit imestada, et töösärgi vasknööp võidi asendada ka lihtsa nöörijupiga, sõltusega. 

Uuematele töösärkidele õmmeldi madal krae, mille kinniseks tarvitati paari-kolme poest ostetud lihtsat nööpi. Seejuures polnud ilul enam mingit rolli ning tähtis oli vaid funktsionaalsus.

Hõbedailu

Olgugi, et sõrve isased seovad särgi kraele enamasti ka kalstüki, kannavad mehed särgirinnal ka lihtsat hõbedast preesist. Eesti Rahva Muuseumis on hoiul vaid üks lihtne Taga-Sõrve prees, millel juures märge “meeste oma”.

Ehetest armastavad ka mehed pidu puhul (eeskätt kosjas käies või laulatusel) kanda sõrmes öbesörmussi. Igapäevaselt kalamehed sõrmuseid ei kanna, isegi abielusõrmust mitte. Kalamehetöö on sedasorti ehete kandmiseks liiga ohtlik. 

Halva õnne korral võib sõrmus koos raske võrgu ning sõrmusesõrmega kergesti kalade juurde merepõhja sattuda.


kurgunööbid – vahedega nööbid, mansetinööbid, ketikese vmt
ühendatud paarisnööbid
öbe, öbest – hõbe, hõbedast
isane – meessoost, mees; ka suur, võimas, uhke, eriti jõuline
kalstükk – kaelarätt
preesis – sõlg, prees
öbesörmus, öbesörmussi – hõbesõrmus, -sõrmuseid


Eestimaa muuseumides on hoiul mõned Sõrvest pärit särgikrae nööbid, näiteks ERM A 316:410 ja  ERM 12124:2. Samuti suur hulk kõiksugu sõlgesid, näiteks vitssõlg (Anseküla) ERM A 509:316 ja kirje järgi arvatavasti mehele kuulunud kuhiksõlg (Anseküla) ERM 5975. Kahjuks on vaid üksikute esemete kirjetesse märgitud, kas need kuulusid naiste- või meesteriietuse juurde.


Projekti “Sõrve meeste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse programm “Saarte pärimuskultuuri toetamine” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. 

Attäh kõigile osalistele!