Mees käib oues alati mütsiga, olgu ilm või müts mis tahes. Toas võtab mees mütsi peast ja pistab tasku, riputab varna või põlve otsa.
Hülgeküti au
Sõrve mehed on ajast-aega kandnud väga mitmesuguseid mütse. Vähemasti 19. sajandi keskpaigast on armastatuimateks osutunud kahekordsed varrastel kootud valgest koduvillasest lõngast hülgekütimütsid. Võib oletada, et valgest nahast või ka telgedel kootud kangast ommeldut jääl-luuraja peakatetele lisandusid silmkoelised vast millalgi mõnedsajad aastad tagasi.
Kuidas iganes see nii ka ei läinud, aga praeguseks on endisest jahimehemütsist saanud sõrve mehe piduliku riietuse juurde kantav peakate.
Lai lakk
Varasemal ajal, enne 19. sajandi keskpaika, olid moes vildist kübarad – lakid. Nii 150 a tagasi kanti lakki veel kosjas käies ja vahel pulmaski. Lakk passib hästi troi või suubi ning muidugi uhkete siniste sukkade juurde.
Moodukraam
Õigupoolest armastab sõrve mees ka igasugu linnast toodud rummu või ulaga mütse ning meremehemütse. Linnast toodud ulaga müts olnud karjapoisi palk.
Meremehemütsid olla eriti olulised, sest näitavad ju mehe tõelist väärtust! Ole sa kapten või matrus, meremees pole kunagi lihtsalt mees! Meremees on ilma näinud, elukogemusega. Tihti haritud spetsialist ning enamasti korraliku palgaga mees!
Siilum-saalum!
Suisel ajal kandnud mõned sõrve mehed ja poisikesed kangajuppidest kokkuõmmeldud siiludega mütsi. See hoidnud pead päikesepiste eest, olemata ei kallis ega liigsoe.
Siiludest murumütsid olnud heinaajal heaks alternatiiviks teisele kergele päikesevarjule – taskurätist sõlmede abil meisterdatud peakattele. Taskurätt oli mütsina laialt tarvitusel veel sovoosiaegasgid (1980. aastatel). Seda siiski eranditult tööriietuse osana.
Suine müts – taline müts
Sajandivahetuse paiku läksid pea kogu Eestimaal moodi poomvildsest lõngast kootud valged suvemütsid (1900. aastatel). Üks sihandine suvine müts on ka Sõrvest muuseumisse jõudnud – valgest poomvildsest lõngast ühipidises koes kolme tumesinise triibuga servas ning uhke tutiga peelaebel.
Talvisel ajal on sõrve mehe peakatteks ikka olnud mitmesugused karusnahksed talimütsid. Olgu need siis läkiläkid või karvase voodri ning karusnahkse servaga lihtsad ümarad talimütsid.
oues – õues, hoovis
omblema – õmblema
lakk – vildist kübar
troi – meeste pikk üleriie
suup – meeste pikk üleriie
rummuga müts – 19. sajandi lõpul moes olnud hästi vormi hoidev nokkmüts
ulaga müts – 20. sajandi algupoole levima hakanud pehmest riidest nokkmüts
matrus – madrus
suisel – suvisel
siiludest müts – riidetükkidest õmmeldud müts, murumüts
sovoosiaegasgid – sovhooside ajalgi
poomvildne – puuvillane
sihandine – selline, säärane
peelaebel – pealael
talimüts – talvine karusnahast müts
Muuseumist leiab ühe villase kootud mütsi (Jämaja) ERM A 291:373 ning ühe suvise puuvillase mütsi (Anseküla) ERM A 290:280. Kaapkübaraid Sõrvest alles pole, küll aga on muuseumis üks lakk Mustjalast ERM 12175.
Lisaks näeb sõrve mütsikandjaid ka kolmel ajaloolisel fotol, ühel pildil on Ees-Sõrve riietes mees ERM Fk 187:33 ja kahel, ERM Fk 187:38 ning ERM Fk 204:3, Taga-Sõrve riides mehed.
Sõrve meeste mütsimoodi saab uurida ka kolmel F. S. Sterni litograafiatehnikas valminud postkaardil ERM EJ 148:5, ERM EJ 148:1, SM F 3761:1159 F vastavalt Anseküla ja Jämaja mees ning Kuressaare turuplats (tõenäoliselt Sõrve mees seisab pildi keskel heleda vammuse ja mütsiga). Samuti J. K. Bähr’i koostatud raamatust “Die Gräber der Liven: ein Beitrag zur nordischen Alterthumskunde und Geschichte” Saaremaa rahvariideid kujutaval värvitahvlil (e-raamatus lk 381, Anseküla 19. saj esimese poole riides mees on paremalt neljas).
Karvase servaga talimütsi ning rummuga mütsi leiad sellelt C. O. Bulla fotolt SM F 3235:11 F.
Projekti “Sõrve meeste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse programm “Saarte pärimuskultuuri toetamine” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.