Jökk, troi, vatt, kasuk – üleriided

Sõrve meeste üleriided õmmeldakse paksust ja tihedast allist tüssist.

Vanem moe

19. sajandi esimeses pooles kandsid sõrve mehed poolde reide ulatuvat suupi – püstkrae ning puusade juures algavate kurdude ja valgete nööpkaunistustega üleriiet. Samuti pisut teise lõikega tüssist troid, mille seljal kaks kolmevoldilist siilu. Mõlemad tolleagsed üleriided seoti keskelt rõõmsavärvilise ööpailaga

Kahjuks pole sellest ajast ühtki pikka üleriiet alles ning peame oma teadmiste ammutamisel leppima vaid mõne üksiku kirjelduse ja ühe joonistusega. Veel enne lõplikult käibelt kadumist said troist ja suubist eriti pidulikud riided pulmade või kosjas käimise ajaks. Alles on ka väljend “troise panema”, mis tähendab enese korralikult ja pidulikult riidesse panemist, aga ka riiete tihedalt-sirgelt-vöötatult-kinninööbitult selga korraldamist.

Vatt vs jökk

Juba 19. sajandi keskpaigast kannavad sõrve mehed lihtsat lühikest vatti. Vati krae õmmeldi esialgu püstine ja hõlmu sai üles kurguni välja kinni nööpida. Anseküla meeste üleriiete krae jäigi püstiseks ning vatt ehk natuse pikemalõikeliseks (nii et sellel teinekord koguni vööd peal kanda sobib).

Jämaja kihelkonna meeste vatist sai ajapikku üsna linnamoelise väljanägemisega lühike mahapressitud hõlmanurkadega jökk

Vestist vaid raasuke pikema, puusadeni ulatuva jöki peal enam kindlast vööd ei kanta. Ning nii pole meil kahjuks enam ka ühtki sõrve meeste üleriiete juurde kuuluvat vööd muuseumist ka võimalik leida. Nõnda saame vaid naaberkihelkondade vööde põhjal oletada, milline see sõrve meeste vöö olla võis (tõenäoliselt villane võrkvöö, aga ilmsesti kanti ka muud sorti vöösid).

Mida kõike lamba seljast saab!

Talvisel ajal ajas vana-aja sõrve mees selga suure ja raske lambanahkse kasuka. Jahedas kodus käiakse ka niidsel aal pelsivestiga – lambanahkse sooja vestiga. 

Kodus ning merel käimiseks kudusid sõrve naised oma meestele ning poegadele silmkoelisi lambakarva kampsuneid. Nii patentkoes, tihedast soonikust lambahalle kui ka kahevärvilisi kirjatud kampsuneid. 

Sörve allid

Suur osa sõrve meestest on ajast-aega käinud tööl kodunt kougemal. Olgu merel laeva peal või mere taga linnades (Riia, Tallinn, Peterburi jm), suure maa põldudel, ehituse peal, kraave kaevamas jne. Et 19. sajandi lõpul sõrve riide kandjale muust rahvast oluliselt vähemat palka maksta taheti, heitsid sõrulased kiirelt oma lambahallid riided ült ja hakkasid kandma linnamoelisi pintsakuid, vestisid, jökke. Ilma trotsiva tööriidena tulid tarvitusele nahkvatid, mitmesugune mere- ja kalameeste veekindel riietus jne.

Ning kadusidki “sõrve hallid” juba sajandivahetuse paiku pildilt, samas kui sõrve kurdus kuubedega naisi kohtas igapäevaselt veel enne teist maailmasõdagi.


tüss – koduskootud toimne täisvillane uhutud kangas
moe – komme, viis, ka mood
suup – hallist tüssist meeste pikk üleriie, pikk-kuub 
troi – hallist tüssist meeste pikk üleriie, pikk-kuub
ööpail – vöö
vatt – vammus, üleriie, lühike mantel
natuse – veidi, natuke, pisut
niidne aeg – tänapäev
pelsivest – lambanahkne vest
all – halli värvi
kouge – kauge
suur maa – Eesti mandriosa, aga varemalt ilmselt ka Kuramaa jm. lähemad paigad mandril
üll, ült – (riietusese on) seljas, seljast
kurdus – kurrutatud, tihedalt volditud, plisseeritud
kuub – seelik, kleit


Sõrve meeste vammuseid leiab Eesti muuseumidest vähemasti viis: ERM 12570, ERM A 291:372, ERM A 509:2196, ERM 12127, ERM A 291:372. Alles on ka üks kampsun Jämaja kihelkonnast ERM 12573 ning J. Pääsukese foto kampsunis Anseküla kihelkonna mehest ERM Fk 214:288.

Lisaks näeb sõrve meeste üleriideid kolmel ajaloolisel fotol, ühel pildil on Ees-Sõrve riietes mees ERM Fk 187:33 ja kahel, ERM Fk 187:38 ning ERM Fk 204:3, Taga-Sõrve riides mehed. 

Sõrve meeste vattisid saab uurida ka kolmel F. S. Sterni litograafiatehnikas valminud postkaardil ERM EJ 148:5, ERM EJ 148:1, SM F 3761:1159 F vastavalt Anseküla ja Jämaja mees ning Kuressaare turuplats (tõenäoliselt Sõrve mees seisab pildi keskel heleda vammuse ja mütsiga), 19. saj keskpaigast.

Suupi näeb J. K. Bähr’i koostatud raamatus “Die Gräber der Liven: ein Beitrag zur nordischen Alterthumskunde und Geschichte” Saaremaa rahvariideid kujutaval värvitahvlil (e-raamatus lk 381, Anseküla 19. saj esimese poole riides mees on vasakult neljas).


Projekti “Sõrve meeste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse programm “Saarte pärimuskultuuri toetamine” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. 

Attäh kõigile osalistele!