Kuub – seelik

Sõrve naisterahva kuub on tõhus riie. Poolvillane atlaskoes seelik, mille külge on õmmeldud täplik abu. Ega muul moel seda rasket riiet seljas pidada saakski.

Sõrve naine võtab kuubesid teinekord lausa mitu tükki üle. Uuem-uhkem peale ja sandem alla. Teinekord jälle vastupidi. Oleneb situatsioonist.

Kirikuuekiri

Varasemal ajal ulatusid mustad helekollase ännaga kurdus kuued vaid poolde säärde (19. saj keskpaigani). Lihtne ja ühetaoline kogu Saaremaal ja ülemerenaabritelgi. Sealt see sukavarte moe vast akatuse saigi! Et suhteliselt lühikese seelikuga ikka siivsaks jääda, paljasääri ei käidud.

Peenele kurrutusele on Anseküla kandi naised truud tänaseni. Kuumade leibade, sõrmede, hammaste, visaduse, tugevate käsivarte ning kurrulõngade abil tõmbavad Ees-Sõrve naised oma kuubede sisse sadu sõrmesügavusi kurde. Peenikesed püstipüsivad voldikesed. Nii peened, kui paks kodukootud kangas annab.

Enam kui 150 a tagasi tulid Sõrves moodi pikad kirikuued (19. sajandi teises pooles). Pea luupeksekondini. See juhtus parajasti ajal, mil kaupmeeste müügilettidele ilmusid eredaid toone pakkuvad sünteetilised lõngavärvid. Sõrve kuue allossa kootakse sest ajast peale kolm laia erepunast viirga.

Tagasõrulased läksid värvide lisamisega nii hoogu, et mustale enam suurt ruumi ei jäänudki.

Eessõrulaste kuue üldmulje on lihtne must-punane. Vaid 2-3 lõnga jagu pistetakse kindla korra järele valget, sinist, kollast või muud karva lõnga sekka. Kuuekirju on loodud lõpmata hulk. Igaühele oma!

Viimase lihvi annab Ees-Sõrve kirikuuele villastest värvilistest lõngadest põimitud pael allääres. Puna-must ning kindla korra järele sinised, rohelised või muud karva tripsud sees.

Täplik abu

Täplikku abukangast on ka ainaldis kena vaadata. Ometi suudavad Sõrve naised lõike abil sellele lihtsale sissevõteteta riidetükile anda vaimustava elegantsi. Julge kantlik kaelaava jätab ruumi helmestele-preesistele. Seljal sügavad käeavad teevad liikumise mugavaks.

Abu veerded lüüakse punase kaleviga üle. Teisekorra tarvitatakse ka muud karva kangast. Mis kodus olema juhtub.

Vissisti vooderdatud ning ühtaegu nii rinnahoidja kui ka korsetina toimiv abu ise on napp. Vöökoht jookseb omaaegse moe järele üle alumiste roiete.

Kulda ja karda

Abulappide servades avaldub aga Anseküla kihelkonna naiseriiete säravam pale. Karrapaelad, siksakpaelad, (kunst)siid, samet, brokaat. Kõike võib panna. Kõrvuti. Üheteise peale. Rikkalikult.

Abulappe ehivad kaunistused, millesarnaseid mujalt ei leia. Kui siis ehk vaid Anseküla emaste taskult.


Anseküla kuube kandvat Pääsut pildistas Mari; 2018.

abu – vest, selg, turi
abu veerded – vesti kandid
ainaldis – ainult, midagi kõrvale võtmata
emane – naine, naisterahvas
kantlik – kandiline, nurgeline
karrapael – hõbedane või kuldne särav pael
karva – värvi
kurdus kuub – peente (püst)voltidega seelik või kleit
kuub – seelik, kleit
kuuekiri – seelikumuster
moe – komme, tava, harjumus, mood
pale – nägu, põsk, väljanägemine
preesis – sõlg
sandem – kehvem, viletsam
tikkuma – tükkima, kippuma
trips – kitsas triip, peenike joon
täplik – täpiline
viirg – laiem joon, horisontaaljoon
vissisti – tihedalt, korralikult
änd – saba, seeliku vm riietuseseme alaserv
üheteise – üksteise
üle lööma – palistama, katma
üll – seljas, ümber; ka teatud peakate

Anseküla kuubesid on endistest aegadest säilinud suurel hulgal. Eestimaa pinnalt leiab neid vähemalt 32 tükki.

Saaremaa Muuseumis: SM 366; SM 367; SM 2029; SM 10332:18.
Eesti Rahvamuuseumis: ERM 5977; ERM 5990; ERM A248:15; ERM A265:15; ERM A291:351; ERM A291:352; ERM A316:53; ERM A509:2051; ERM A509:2112; ERM A509:2113; ERM A509:2115; ERM A509:2153; ERM A559:799; ERM A509:5104; ERM 12129; ERM A448:179; ERM A509:2052; ERM A509:2053; ERM A509:2117; ERM A509:2152.
Eesti Vabaõhumuuseumis: EVM E 130:49; EVM E 130:50.
Ajaloomuuseumis: AM 27468 E2913; AM 26462:1 E3678.
Erakogudest leiab veel vähemalt neli Anseküla kuube.

Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.
 
Aitäh kõigile osalistele!


Lisa kommentaar

Back to Top