Kirivööd peetakse tänapäevalgi pisut maagiliseks esemeks. Rohket kaitsevõimet kannab juba ainuüksi punane lõng (millega sõrulased ümbritsesid ka vammuse- ja porstikaelused ning käeavad). Kindlasti tõrjuvad kolle ka peened kirjad ja mustrikordused. Kirju võib ühelt vanalt vöölt sagedasti leida kaks-kolm.
Mõnikord koguni viis!
Kiriöökiri
Jämaja kihelkonna vanemad, umbes 19. sajandi teise pooleni kantud vööd on põhiliselt punasetoonilised. Taustalõngad on enamasti puuvillased, ehkki vanemat tüüpi vööd võivad olla ka linase lõimega.
Vanemate vööde lõim on pea alati hallikassinisest lõngast. Serva eraldamas muust kollased jooned, servakirjaks mustast lõngast kahepoolemeetrine H:H:H: …
Mida aeg edasi, seda sagedamini näeb vöökirjades praegusele Jämaja kihelkonnale omaseid lõigatud nurkadega rombe. Sarnastega kaunistati ka Jämaja naisemütse. Taustalõngaks neil vöödel mõnikord veel valge pleegitatud linane, enamasti aga juba puuvillane.
Sunnismaisusest vabanemise aegas
sai valitsema idee, et vöö tuleb kududa kindlasti valgest puuvillasest lõngast. Samas suunas edasi arenedes jõuti 20. sajandi teiseks kümnendiks villaste vöökirjade pea täieliku taandumiseni.
Tänapäevane tagasõrulaste kirivöö on praktiliselt üleni valge, kitsaste ereroheliste, kollaste ning rodamiinroosade kriipsukestega. Need vööd on enamasti ka võrdlemisi lühikesed, ulatudes vaid korra-poolteist ümber kere. Sagedasti kinnitatakse uued silmatorkavalt lühikesed vööd hoopis haagi või vedrunöölaga.
Lisaks mustritele ja värvitoonidele muutus ka öövörumise kõrgus. Esiti tänapäevasest mõnevõrra kõrgemale seotud vöö on aja jooksul nihkunud aina kõrgemale. Uuemat tüüpi Jämaja riiete juurde võrutakse vööpael juba päris rinna alla. Rinnahoidja-eelsel ajal sidusid suuretissilised oma vöö teinekord kogunisti rinna peale.
Tänapäevased vöökandjad on oma vööd hakkanud jälle pisut madalamale köitma, ent tavapärasest tüki kõrgemal on see igal juhul.
Töö-vöö
Kui kirikuube kanti tööriidena, siis vähemasti ilmasõja eel vööd enam peale ei tõmmatudki. Tööpõll seoti vajadusel kuue peale tavapärasele kõrgusele. Mitte rinna alla, nagu Jämaja vöö jaoks ette nähtud asukoha järgi võiks arvata.
Muistisel ajal, kui Sõrve kuued veel pisut lühemad ja lihtsamad olid, kanti peenekirjalist tumedamatoonilist vööd ilmselt ka igapäevaselt. Vast lapsed ehk jäeti vöövabaks.
Need ei jaksa ju nii pikalt paigalgi püsida, et ööpaila korralikult ümber võruda jõuaks!
aegas – umbes sel ajal, aegu
kiri – muster; ka kirju, värviline
kiriöö – kirivöö, kirivöötehnikas kootud vöö
linune – linane
muistine – ammune, vana-aegne
tarist – tarvis, vaja
vedrunööl – haaknõel, vedrunõel
öö – vöö, kirivöö
öökiri – vöömuster, kirivöö muster
ööpail – vöö, kirivöö
öövörumine – vöö vööle sidumine, -kerimine
Eks see vööde jagamine uuteks, üleminekulisteks ning vanadeks ole kokkuleppe küsimus. Mitmed vööd on parasjagu nende kolme rühma vahepealsed ja võiks kuuluda nii ühte kui teise.
Jämaja naiste kirivöösid leidub hulgaliselt nii Eestimaa muuseumides kui ka välismaal, näiteks Venemaa Etnograafia muuseumis Peterburis.
Vanemat tüüpi kirivöösid on muuseumides viiekümne ringis: ERM A 290:832, ERM 12492:1, ERM 12492:2, ERM 12494:1, ERM 12494:2, ERM 12494:3, ERM 12504:1, ERM 12504:2, ERM 12504:3, ERM 12504:5, ERM 12510, ERM 12514, ERM 12533, ERM 12551, ERM 12559, ERM 12581:1, ERM A 290:834, ERM A 290:836, ERM A 290:837, ERM A 447:330, ERM A 509:1037, ERM A 509:1161, ERM A 509:1308, ERM A 509:1668, ERM 12478:1, ERM 12478:2, ERM 32, ERM 45, ERM 6063, ERM A 290:1010, ERM A 290:1026, ERM A 290:1045, ERM A 290:826, ERM A 290:831, ERM A 290:880, ERM A 290:886, ERM A 290:893, ERM A 290:894, ERM A 290:896, ERM A 290:898, ERM A 290:899,
neist on leinavööd üheksa : ERM 12504:4, ERM 12581:2, ERM 12581:3, ERM A 288:5, ERM A 316:129, ERM 12479:1, ERM 12479:2, ERM A 290:900, ERM A 565:1432
Üleminekuaja kirivöösid enam kui kakskümmend: ERM 12489, ERM 12579, ERM 36, ERM 40, ERM 42, ERM 47, ERM 48, ERM 49, ERM 5945, ERM A 290:830,ERM A 290:892, ERM A 509:1053, ERM A 509:1443, ERM A 978:4, ERM 43, ERM 41,
neist on leinavööd seitse: ERM 39, ERM 5946, ERM A 509:1687, ERM A 509:964, SM 378 T 3, ERM 46, ERM A 290:835.
Uusimat moodi kirivöösid on muuseumides viisteist: ERM 34, ERM 6042, ERM 6069, ERM A 288:6, ERM A 509:1240, ERM A 509:962, SM 396 T 6, SM 9817:4 T, ERM 6073, ERM A 443:71, ERM A 509:1378, SM 10022:10 T, SM 10022:6 T,
neist on kaks leinavööd ERM A 290:902, ERM A 509:1429.
Sarnaseid uusimat tüüpi vöösid leidub ka mitmetes sõrulaste kodudes.
Projekti “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019”, Saaremaa vald ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.