Patsi plettimine
Ees-Sõrve pikajuukselised naised kannavad Sõrve kuue juurde ühte punutud patsi. Pats kinnitatakse pika ja laia lindiga (laiust toll kuni vaks, pikkust terve süld). Pats pletitakse nii pikk kui annab – juuksekarvaotsteni välja, uhke lehv otsa.
Patsipael jutustab
Kui uhket siidlinti võtta pole, võib ka kanga servast käristatud või siksakikääridega lõigatud ilpudega oma juuksed kinnitada. Olgu see riie siis puuvillane või mis tahes.
Patsipael võib olla ükskõik mis värvi. Lemmik on ikka soe punane. Leina ajal vastupidi – kindlasti mitte punane.
Patsipael on kandja meeleolu näitaja.
Nallid
Juukseklambreid ehk nalle läheb Sõrve naistel ühtepuhku tarvis. Olgu siis mütsi pähe kinnitamiseks või juuste paigalpidamiseks.
Mõnikord keeravad Anseküla naised omad juuksed kuklale krunniks. Päris kukla ligi seepärast, et muidu ei saa mütsi korralikult pähe seerata. On see nüüd mõni uuem või vanem moe, kes seda teab arvata. Mugav on korralikult kinnitatud juustega kindlasti.
Krunnist on abi ka töö juures, kus pikk pats üsna nuhtluseks võib saada.
Moepolitsei!
Sõrvest leiab ka lühikeste juustega naisterahvaid. Nende elu on pikajuukseliste omast mõnevõrra keerulisem. Tuka omanikel tuleb rätkut või mütsi kandes kogu aeg valvata, et otsaesisele juukseid ei satuks.
Juustega otsakont märgib lohakust. Kui muu ei aita, tuleb nallid appi võtta.
Üldiselt naisterahvas palja peaga õues ei käi. Iga ilmaga sobib rätikut kanda. Õigupoolest kantakse peerätikud ka jahedamas toas. Pearätt kaitseb naisterahva kallist peanuppu nii tuule, vihma, külma kui ka päikese eest. Mis soeng seal all nüüd täpselt on, polegi eriti tähtis.
Oluline on märkida, et lastele igasugu rahvariietega seotud valjud säädused ei kehti. Seevastu on neidude kombekas käitumine väga oodatud nähtus.
Naiste reeglite järgi toimetamine on hea tunnusmärk, mille abil neidusid lastest eristada saab.
