Uued tuuled tõid maailmamoe muutused ka Sõrvemaale. Nõnda hakkasid 20. sajandi alguses naisterahvad endale ete purtsiguid kampsuneid ehk jökke õmblema.
Jökid õmmeldakse sagedasti tumesinisest villasest poekangast. Kaunistatakse metsiku uljusega – roosilised kangad, pitsid, paelad, laiad kirjud kandid, mõõdutundetud aplikatsioonid.
Peen lõige
Üsna lühikese ja laia jöki alaserv on kaunikaareline. Eest ning tagant pikem, külgedelt napilt vööni.
Käised on õlgade juurest laiad ning puhvis. Jökivarrukas ise on lühikesevõitu. Tikitud käiste trümbiots ulatab jöki üsna kitsast varrukasuust parasjagu välja.
Kaelaauk seevastu on üpris väike. Paistma jäävad vaid särgi püstkrae ja ehk ka kõige ülemine sõlg. Kui sedagi.
Viss asi
Jökile õmmeldakse alati ka vutter. Sedasi peab kampsun kenasti tuult ning on kevadel-sügisel mõnus üle võtta. Aplikatsioonid õmmeldakse jökile külge läbi voodri. Käsitsi. Sedasi saab vutter tiheli läbi tepitud ning jökk püsib kenasti trois.
Suisel ajal võib omale ka heledast sitsist jöki õmmelda. Sitsijökile tehakse samuti vooder. Sõrulane ei hakka mingi liru riide peale asja-värki raidama!
Uue jökiga käiakse kodunt väljas. Vana kulund jökiga aitab kodus ka talitada.
Uus moe
Jökk on uuema moe järele tehtud asi. Nii et jöki juurde põlle ega taskut ei tarvitata. Ka pea passib jökikandjal mütsi või rätita jätta.
Jökiga Sõrve naine saab südamerahus mistahes moodsa soenguga ringi patseerida!
Pailadega jökk igapäevase üleriidena. Anut pildistas Liisi, 2018 Sõrve jökiga Anut pildistas Liisi, 2018 Sõrve jökiga Anut pildistas Liisi, 2018 Sõrve jökiga Triinu pildistas Mari, 2019 Sõrve jökiga Triinu pildistas Mari, 2019 Sõrve jökiga Triinu pildistas Mari, 2019
- asja-värki – asju, materjali, varandust vmt
- ete – õige, eriti
- jökk – jakk, pintsak
- kampsun – jakk, jökk, naisterahva pintsak
- liru – õhuke, hõre ja kehva riie
- moe – komme, viis, tava, mood
- patseerima – jalutama
- purtsik – edev, silmatorkav, toretsev
- raidama – raiskama, kulutama
- suine aeg – suvi
- tiheli – tihedalt
- trois – vormis trümp – varrukamansett
- viss – tihe, vett- või tuultpidav, korralik
- vutter – vooder
Sõrvest kogutud villaseid naiste jökke on Eesti muuseumides kolm. Ansekülast ERM A 582:88 ja Jämajast ERM A 490:167 ning ERM A 1020:211.
Heledaid sitsijakke on alles kaks: ERM A 490:158; ERM A 490:159, mõlemad Jämaja kihelkonnast.
Fotodelt leiab mitmeid Jämaja kihelkonnast pärit jökikandjaid, mõned eredamad näited on: SM F 3761:2687; ERM Fk 580:13; ERM Fk 580:46.
Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.
Aitäh kõigile osalistele!