Ööpail – vöö

Punane kaitsekiri

Anseküla kirivööd on laiad ja üldmuljelt punasetoonilised. Vanematel vöödel taustaks sinakashall linane, kirjalõngaks soe punane villane. Moodsamatel vöödel võib taustalõng ka must, eresinine või lilla olla. Tihti on uuemate vööde lõim poomvildne või vildne.

Kirivöö üldmulje on ajast aega olnud sarnane. Soe punane, millel korduvad peenejoonelised rombid, diagonaalid, saehambad, maleruudustikud, kaheksakannad jm. Vöökirjad pakuvad vaatajaile oma matemaatilise varieerumisega ainulaadset naudingut.

Vöökirjade varieeruvus nii kohalikul kui ka üldisel skaalal on lai. Meie muuseumikogudes on kordumatu kirjaga vöösid ligi 40. Pealegi on Sõrve vöö kaks otsa enamasti erineva kirjaga.

Öö vörumine

Tänapäevased kirivöö kandjad tarvitavad riietumisel sagedasti sõbra abi. Sõrve naine paneb üldiselt end ikka iseseisvalt riidesse.

Anseküla vööd on enamasti pisut alla kolme meetri pikad ning mugavalt laiad. Sõrve kuue vöökoht jookseb üpris rindade all. Pole mingit vajadust kirivööd liigkõvasti omale ümber võruda. Siiski,

pinget peab olema!

Kerge pinge vööd ülal hoiabki!

Vöö ümberpanekut alustab naisterahvas omale käepärasest kohast. Laiemad Anseküla vööd keritakse üsna täpselt järgmise korra peale. Kitsama vöö kandja võib alumise servakirja järgmise keeru alt paistma jätta.

Vööots pistetakse ülalt vöökordade alla. Juhtugu see siis keske kõhtu või selja taga.

Toetavad toonid

Anseküla vööd kantakse punane pool peal. See on see pikkade lõngajooksudega vöö külg.

Sinine pool väljapoole kantakse vööd leina ajal.

Vajadusel koob Sõrve naine omale veidi lühema-lihtsama leinavöö, kuhu punast lõnga ei pane. Leinavöödest leiab sinakasrohelist, ere-, hele- või ihmjassinist, musta, kollast. Teinekord jäetakse leinavöö keskmine osa kirjata.

Sel raskel ajal pole korraliku töö jaoks lihtne jõudu leida.

Vissisti kere ümber võrutud vöö toetab hästi raske töö tegija selga. Eriti tõhus on selline tugi vastse ema vaevatud ihule.

Varasemal ajal leiti vöökirjadel (ning punasel lõngal niikuinii) olevat ravitoime. Kurja silma eest kaitsev mõju veel lisaks.



ihmjas – tuhm, pastelne, hallikat tooni

keske – keset
kiri – muster
moe – komme, tava
poomvildne – puuvillane
vildne – villane
vissisti – tihedalt, korralikult
ööpail – kirivöö, vöö
öö vörumine – vöö sidumine

Eestimaa muuseumides ja erakogudes on hoiul ligi 40 Anseküla kihelkonnast pärinevat kirivööd. Muuseumikartoteekide andmetel on vöösid isegi rohkem, ent mitmed neist on väga tõenäoliselt siiski tagasõrulaste moe järele tehtud.

ERM 5967; ERM 5969; ERM 5974; ERM A 290:1003; ERM A 290:1004; ERM A 290:1006; ERM A 290:1007; ERM A 290:1024; ERM A 290:1028; ERM A 290:1029; ERM A 290:1041; ERM A 290:804; ERM A 290:822; ERM A 290:823; ERM A 290:841; ERM A 290:923; ERM A 290:924; ERM A 290:967; ERM A 291:353; ERM A 291:521; ERM A 291:522; ERM A 439:26; ERM A 483:32; ERM A 509:1415; ERM A 656:432; ERM A 890:879; SM 10022:7; SM 10022:8; SM 10332:17; SM 2066; SM 2067; SM 372; SM 433; SM 9668:8; SM 9817:5; SM 9817:6.


Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.

Aitäh kõigile osalistele!