Naisterahvad, elagu kustahes ilma otsas, armastavad ikka endale iluvidinaid külge riputada. Eessõrulased pole teisest puust tehtud mitte. Hõbeseppade meistritöid kantakse siin rohkesti.
Näiteks on sõrulastel olnud ikka kombeks pidupuhul sõrmuseid kanda. Nii kiviga kui ka lihtsaid. Neid võib teinekord pea igas sõrmes leida. Isegi mitu tükki ühes sõrmes!
Sõled – sulud – preesised
Sõlgesid kantakse piduriiete rinna ees just nii mitu, kui mahub. Suuruse järjekorras. Kõige väiksem sõlg hoiab särgilõhikut kurgu all koos. Suurim ja uhkeim preesis seeratakse keske rinda.
Sõrulaste sõled on lihtsad. Väikseimad vitssõled on umbes pöidlalaiused. Uhkemate preesiste läbimõõt varieerub tolli ümbruses (20–34 mm). Lihtsaid hõbedast või vasest preesiseid kaunistavad kriipsukesed-nupukesed.
Eessõrulased armastavad ka südamekujulisi sõlgi. Sõle ripatsite hõbehelin kaitsvat kandjat igasugu kurja eest.
Juhuste jada või kindel kord
Kes jõuaks ära imetleda Sõrve naiste elmeid!
Värvilisest klaasist. Kas korra järgi või niisamuti. Hernesuurused, pisemad või suuremad. Ümarad või torukujulised. Mitmel korral ümber kaela. Teinekord raske hõberaha küljes.
Eks need helmed ning rahad on kestnud põlvi. Klaashelmes ju ei rikne. Kandja lisab esiemade pärandusele peotäie omale kuuluvat ning ajab helmed omatahtsi lõngale.
Laiali lendavad need linasele lõngale lükitud keed iga paari aasta takka. Linane on kuri kuluma!
Lehv patsi all
Sagedasti tarvitatakse kee sidumiseks vaksa või kahe pikkust ning tollilaiust tikanditega siidilinti. See lehvib kuklas ja on omaette uhkuse asi ning vaatamist väärt.
Rinnaesisel seeratakse helmed kenas kaares mööda abu veerdeid jooksma. Pikemate keede alumised otsad pistetakse abu põue. Sedasi püsivad keed kenasti paigas.
Hõberubla veerde vahelt
Helmekee võib teinekord vaata et kõhuni ulatuda. Et aga hõberaha on uhkustamise asi, õngitsetakse see abuhõlmade vahelt välja. Nõnda särab nii mõnelgi Sõrve naisel kallis rublatükk otse keske kõhtu. Abulappide kulla ja karra keskel.
Ega sellist rikkust või varjata!
abu – vest, õlad, turi, selg
Eessõrvest kogutud sõlgi-preesiseid on Eestimaa muuseumides hoiul vähemalt 24, enamiku neist puhul pole teada, kas kandjaks on olnud mees või naine. Muuseumides on hoiul vähemalt üks Anseküla kihelkonnast kogutud vitssõlg ERM A 509:316
Südamekujulinsi sõlgi on muuseumis vähemalt 13: ERM 6029; ERM A 316:537; ERM A 316:538; ERM A 509:504; ERM A 509:515; ERM A 509:516; ERM A 509:517; ERM A 316:540; ERM A 316:541; ERM A 316:542; ERM A 316:536; ERM A 316:539; ERM A 509:498.
Preesiseid on hoiul kümmekond: ERM 5974; ERM 5986; ERM A509:436; ERM A509:450; ERM A316:478; ERM A509:464; ERM A316:456; ERM A316:430; ERM A509:475; ERM A509:489.
Sõrmuseid on muuseumis suurel hulgal, tervelt 26. Paraku pole teada, milliste neist sõrmustest kandjaks on olnud mees ja milliste naine. ERM 5958; ERM 6008; ERM 6009; ERM 6010; ERM 6030; ERM 6031; ERM 6032; ERM 6033; ERM 6035; ERM 6036; ERM 6037; ERM 6039; ERM 6040; ERM 6041; ERM A 509:401; ERM A 509:403; ERM A 509:410; ERM A 509:417; ERM A 509:424; ERM A 509:6702; ERM A 509:6708; ERM A 509:6943; ERM A 457:72; ERM A 462:85; ERM A 462:86; ERM A 316:546.
Elmeid või kaelarahasid on muuseumides hoiul viis, ühed helmed on alles erakogus: ERM 5989; ERM 6047; ERM A 316:417; ERM A 509:544; ERM A 509:6128.
Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.