Sukad ning sukapailad – sukad ja sukapaelad

Lihtne sukailu

Üheks Sõrve naise tunnusmärgiks on punased sukad. Et emaste kuued on pikad, pole naiste sukkadele palju ilu tarviski. Oluline on kenasti jala ümber hoidev vorm ning peenest punasest lõngast ühtlane kude.

Punase suka varbaotsa ahendatud osa kootakse tihtipeale valgest lõngast. Punase lõnga kokkuhoiuks loodud nüanss annab sukale hulga toredust juurde.

Sukavarred

Sukki kannavad sõrulased väljaspool kodu. Oma majapidamises talitatakse sukavarte väel.  Karedad kuueservad ning metsik loodus hõõruvad muidu naiste paljad sääred verele.

Paljasääri pole päris sünnis käia ka.

Karastatud Sõrve naised käivad sukavartega pea lumeni välja. Kabelis kingad (pätid või kalossid) on sõrulaste tavapärane suine moe.

Olgu sukavarred küll jalas, viisakas naisterahvas paljajalu naljalt rahva ette ei lähe. Kingad on väärikuse ja teatava jõukuse tunnusmärgiks veel tänapäevalgi. Sellegipoolest on sobilik kingad ka alles kirikuväravas paljaste jalgade otsa lükata.

Kiri paelakiri

Sõrve naise kuueserva all on ka midagi erku peidus. Sukapaelad!

Punase-musta-valgekirjud, sekka tripsuke tumelillat või rohelist. Kirjudest lõngadest põimitud kalasabamustrilised või tihval kootud. Tutte-lipse pole vajagi.

Sukapael seotakse paraja pingega põlve alt kinni, et sukk või sukavars alla ei vajuks. Paelaotsad keeratakse veel kordade alt läbi. Et sukk vissisti paigal püsiks.

Enamasti ei näe sukapaelu keski. Kepsakama tantsija või kiigel laulja paelu on vargsel huvilisel siiski võimalik silmata. Seks puhuks tasub neiul pire edevamad paelad valida küll.

Väärikas naisterahvas oma sukapaeltel naljalt välkuda ei lase. Kui, siis päris õhtul. Tagakambris. Nelja silma all.

Kudumine – käte püha

Kui kusagile minek, on virgal Sõrve emasel käevangus kott sukavarrastega. Usinad Sõrve naised koovad sukki isegi pikema jalutuskäigu ajal.

Mitut sorti paelu hakkavad palistama juba pisikesed plikad. Elu jooksul kulub sukapaelu tõhus kimp või paar.

Mõned eriti kenad kirja paelad tasub neiul alati varuks hoida. Saagu need siis mardisandile või silmarõõmust kiigemeistrile.



ahendatud – kahandatud
egapäine – igapäevane
emane – naisterahvas, naine
kabelis kingadega – kingad palja jala otsas
kapetad – lihtsad igapäevased sokid (ühevärvilised valged või lambakarva)
kenad kirja – ilusa mustriga
kuri kuluma – kergesti kuluv
kuub – seelik, kleit; Sõrve kuub – Sõrve rahvariideseelik
moe – viis, komme, tava
nobest – kiiresti
palistamine – põimimine, punumine
pire – veidi, natuke, pisut, raasuke
sui – suvel
sukad – põlvikud
sukapöise ots – suka varbaosa
sukavarred – säärised, säärkatted, labaosata põlvikud
tagakamber – väike omaette tuba, enamasti magamistuba
tarbline – tarvilik, tarvitatav, praktiline
tihv – paela või kitsa vöö kudumiseks tarvitatav tööriist
trips – kitsas joon, triip
tükkishoopis – hoopistükkis
vissisti – tihedalt, korrektselt, korralikult

Muuseumikartoteekide andmetel on endistest aegadest säilinud 4 paari tõenäoliselt Anseküla kihelkonnas kantud naiste sukki ja sukapeaelu.

Naiste sukapaelad: ERM A 291:348
ERM 6007
ERM 6027 (täpsustamata soost kandja sukapael).
Naiste sukad: ERM 5981
ERM A509:3173
ERM A265:16

Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.
Aitäh kõigile osalistele!

Anseküla naiste rahvariiete kandmine. Lühike tutvustus

Seidit pildistas Tammeniidi Margus; 2015.

Anseküla kihelkonna naised kannavad püstkraega särki või pidulikumal puhul käiseid (mille all on särk või alussärk ja aluskuub). Kraed ja kätised kinnitatakse kaksiknööpidega.

Särgilõhikut peavad koos lihtsad sõled ja preesised. Levinud eheteks on südamekujulised sõled. Kaela seotakse paar rida klaashelmeid. Pikad juuksed punutakse tavaliselt ühte paelaga seotud patsi.

Särgi peale aetakse kirikuub – pikk plisseeritud seelik. Sõrve kuub ulatab pahkluuni. Et raske kuub seljas püsiks, on see lühikese vestiosa ehk abu külge õmmeldud.

Pidulikul puhul kannavad Anseküla kihelkonna naised põlle ning taskut. Lai kirivöö seotakse vöökohast pisut kõrgemalt, üle roiete. Vöö katab nii põlle- kui ka taskupaelad.

Sõrve naised kannavad punaseid sukki või sukavarsi ning musti väikese kontsaga kingi. Sukapaelad on üsna kitsad ja silmapaistvate tuttideta ning neid ei ole üldjuhul näha.

Peakatetest on kõige tavapärasemaks pika sopiga tuttmüts. Sagedasti kantakse rätikut. Varasemal ajal oli tavapäraseks peakatteks tanu ning sariküll. Kirju rätik võetakse vahel ka lihtsalt ümber õlgade.

Anseküla naise üleriideks on pikk lambahall vammus. 20. sajandi alguskümnenditel asendus tüssine vammus erksavärvilise villase jökiga. Kantakse ka suurrätikuid ning lambanahkseid kasukaid. Külma ilma puhuks koovad Sõrve naised omale villased (sõrm)kindad.


Kombekohane rahvariiete kandmine on võimalik ka kaasaegse riietuse osana. Jälgi Sõrve noorte loomingut Instagram’is!