Totupaitamistund
Selle neljasse vötsim Sörve noorte ning laste pärimusringiga käde ning söitsme lehmalouta. Totudele külla!
Söuke Sörvemaa
Kogume vana ja loome uut. Uurime ja püüame mõista ka juba hääbunud kultuurikilde ning mõnikord õnnestub neile ka uus elu sisse puhuda.
Särk ning alussärk
Sõrve meeste rahvariidesärk käib pikakäiseline ja kõrge püstkraega. Sõrve kauneimad tikandid leiad justnimelt peigmeeste särgikraedelt.
Tammeougu Liisi esitatud 2020 aastalöpu köne
Olge tervidut sörulased ning muud inimesed!
Kui ma sii sörulassi terita, siis kidast vöi midast ma ete silmas pea?
2020 aastat koguvöttev vidjujutt.
Tammeougu Mari ning Timmi Helle tegid vähe aastalöpujuttu
Saaremaa mahemuna kunningas
Salme külas elab kanu niid küll juba änam kut Sörrves üldse inimissi kogu on. Ning keik söövad umbest ökud mahetoitu ning munevad keikse magus’maid mahemunasid. Meite riburterid on selleaasta juba kaks korda Saaremaa Mahemuna-kunninga – Tanel Tanguga – rääkimas keind. Esiti keisim külas sellel kevadel, kui kanad alles aksid tuttuues loutas end sisse säädma ning teisekorra niid vasta talve.
Tuletornivaht Patsi Armin
Entsel aal kut tuletorni lambi pidi ega öhta tikuga pölema panema, oli ega tuletorni juures töös tuletornivaht. Ning meite tuletornivaht oli siis Patsi Armin.
Torgu sügislaat
Tagasörulased on vöttand omal pehe, et sügise tulemin on ikke röömus nähtus. Nindat ega sügise, juba teebmis aast peele, peetasse entses Torgu koolimajas sügislaata.
Kihelkonna laste ketramistund
Tammeougu Pääsu käis Mihkli muuseumis Kihelkonna tüdrukutele ketramist õpetamas.
Sügistalviste külaliste aeg
Sandid ja õnnetoojad. Kes on, millal ja miks käivad. Saaremaal ühtmoodi, Sõrves pisut teisiti. Inimhinge imed ja looduse pilli järgi tantsijad.
Teepõllu Juss ja põllumajandus Sörvemaal
Pöline Rahuste küla mees, Teepõllu Juss ähk Juhannes ning Kaie toimetavad oma pölises Teepõllu talus ning tegelevad müdud sorti pöllumajandusega.