Sörvemaa uudised räägivad Laasu Kadriga Muhu oabitsast ning käivad vööraks Iidekülas Mäe talus. Sellekorra jutustame priitahtliku pritsumehe ja Päästeteenistuse medali kavaleri Aadussoo Peetri ja tema kaasa Luulega.
Kalstükk ehk kailarätik on sõrve meestel ikka kaelas käinud. Eks ole mere ääres ju tuult tunda kogu aeg ning seepärast hoiab tark inimene ikka miskit ümber kaila.
Sõrve mehe kõrget särgikraed peavad koos vasksed kurgunööbid. Nööbipaari ühendab peen vaskkett. Nii ongi võimalik kinnitada särgikraed, millel mõlemast otsast vaid nööpaugud vastu vaatavad.
Sõrve mehed kannavad üleriidena lihtsat vatti. Anseküla meeste vammuse krae on püstine, Jämaja meeste mahapressitud hõlmanurkadega vammus on lühem ning üsna linnamoeline.
Meil siin Sõrvemaal käib karjakaupa külalisi. Kontserdil, lohega surfamas, ujumas, matkamas, Sääre tipus Kuramaad vaatamas, sõpradel-sugulastel külas, esivanemate õuedel. Ütle “pöder söi vöid”! Mõnikord pöördutakse Sörvemaa Pärimuse Seltsi poole palvega demonstreerida meie oma pärimuskultuuri. Oh näidake meile seda sõrulaste keelt ja kõnet, toitu, riietust, muusikat ja muinasjuttu! Kaugelttulnu jaoks põneva …
Sõrve mehed teadsid maitseka riietumise algtõdesid juba muistisel ajal. Tagasihoidlikult hallide pükste-vammuse juure kannavad sõrve mehed tõeliselt uhket punasetäplikku vesti.
Mis tõugu sukki-kaapeduid sõrvemehed kannavad, sõltub õige mitmest asjaolust. Esiti aga püksimoest.
Tammeougu Mari ning Timmi Helle käisid Kargi külas Sulase Salmega juttu ajamas.
Sõrve rahva üleriieteks kudusid-uhtusid naised pea igal talvel jupi lambahalli tüssi. Tüssist õmmeldi jökke, pintsakuid ja pükse. Tüssised püksid saab julgesti toanurka seisma panna.
Sörvekeeltsed uudised käisid külas loomapidajal Rauniku Annel, kes oli Aasta Põllumees 2020 kandidaat.
