Märtsikuus saabus Sörvemaa Pärimuse Seltsi postkasti kiri – Rita Niineste Euroopa Komisjoni Eesti esindusest kutsus meid tutvustama sörve keelt 9. mail Euroopa päeva raames toimuvas keeltekohvikus Narvas. Ettevõtmise toimumispaik oli küll teises Eesti otsas, aga seda põnevam kogu asi tundus. Marguse eestvedamisel ning juhtimisel (ikkagi 850 km sõitu ühe päevaga!) käiski SPSi pisine esindus piirilinnas ära.
Keeltekohvikus polnud me varem käinud ning Narvastki olime varem vaid läbi sõitnud. Nii keeltekohvik kui Narva linn üllatasid, heas mõttes. Keeltekohvik Tartu Ülikooli Narva kolledžis oli rahvarohke, meite loua juurest käis läbi Narva kooliõpilasi ja kolledži tudengeid, aga ka muidu kohalikke inimesi, nii eesti- kui venekeelseid. Sörve keele tutvustamiseks pidime sellekorra lisaks eesti keelele käiku laskma nii oma inglise kui ka vähese vene keele oskuse. Rõõm oli tõdeda, et Narva koolinoored mõistavad eesti keelt juba paremini kui meie vene keelt. “Sörulase aabitsa” lugu sellest, kuidas sörulased vene keelt õppisid, sobis piirilinna keeltekohvikus lugemiseks igatahes väga kenasti.
Kohvikukülastajaid oli rohkemgi kui oleks osanud oodata ja oma laua tagant väga kauaks ära ei saanud minna, aga veidi jõudsime ikka teiste murde- ja naaberkeelte esindajate juurde ka. Tore oli Narvas kohata meite ülemerenaabreid liivlasi, kes olid lahkesti nõus meile ka ühe sörulase liivi keelde tõlkima. Kui kohvik läbi, jäi veel aega teha jalutuskäik Narva jõe äärde. 9. mai on küllap see päev, kus saab eriti hästi selgeks, et Narva on tõepoolest piirilinn. See, mida meile lasti näha ja kosta teiselt kaldalt, oli ikka hoopis teine maailm võrreldes sellega, mis toimus samal ajal Narva raekoja esisel kontserdil. Küll oli hea meel olla siinpool jõge, selle meeldetuletuse eest võib suure naabri paraadikorraldajaid suisa tänada.
Euroopa päeva Narvas lõpetas kena kontsert raekoja ees. Meiegi vaatasime ära nii Anne Veski kui Nublu, kontserdile kogunenud rahvas oli rõõmus ja nooruslik ning elas kaasa mõlemale esinemisele.
Loodame, et saime mõnelegi Narva inimesele tutvustada püsut sörve keelt ja elusaid sörulasi. Meie saime sellelt reisilt küll hulga elamusi ja mõtteainet ning soovi külastada edaspidi teisigi keeltekohvikuid ja muidugi Ida-Virumaad.
Sörulaste ülemerenaabrite liivlastega on alati kena kokku saada; kohvikukülalistele tutvustasime nii aabitsat kui “Siiruviirulise” albumit; meid kohvikusse kutsunud Rita Niinestele kinkisime “Sörulase aabitsa”; õhtu lõppes lauluga. Pilte tegid Margus ja Ainika, SPS 2025.
Aitäh Rita, Jevgeni, TÜ Narva kolledži rahvas ning teised, kes selle vägeva ettevõtmise teoks tegid!